LUGUSID ETTEVÕTLUSSAARELT: Tibude lugemise aeg

Juunis pakkisime oma kola Tallinnas kokku ja sõitsime paar korda saare ja mandri vahet, käru auto järel. Kuuest aastast pealinnas meie pere jaoks piisas – selle aja jooksul jõudsime piisavalt tutvuda pealinlaste meelelaadiga (suvistel nädalavahetustel saarel saab sellest samuti põhjaliku ülevaate), mõistmaks, et Tallinn ei ole kodu.

Tarmo Virki

Saaremaale suundumine oli kuidagi iseenesestmõistetav. Aastaringseks elamiseks sobiv suvekodu oli läänerannal hangitud juba mõni hea aasta tagasi. Samuti olime eelmisel talvel loonud käsitööalkoholi tootja Lahhentagge, mis on oma olemuselt väga saaremaine. Midagi saaremaist mandril luua ja teha tundub ju äärmiselt totter.

Igal aastal perega kolimisi ette ei võta, aga siiski tahaksin 2017-ndale tagasi vaadates tõsta esile ka teise (meie jaoks) suursündmuse: juuli lõpus, pärast poolteiseaastast tugevat tööd ja pingutust jõudis turule meie esimene toode.

Paberid said ühel hetkel üllatavalt korda ja siis vaatasime hetke peeglisse: mis nüüd? Kus me seda müüma hakkame? Toodet meil enne ju ei olnud, mida kauplustele pakkuda. Kuidas leida edasimüüjaid Saaremaal, kui tegelikult siin kedagi eriti ei tunne?

Postitasin Koostööklubi Facebooki rühma: “Uussaarlasena pärin nõu – leidub kesklinnas mõnda väikest käsitöötooteid müüvat kauplust, kes müüks ka alkoholi? Meie kaua töös olnud Lahhentagge džinn on valmis saanud ja otsime sellele sobivat müügipunkti Kuressaares.”

Samal õhtul leidusid Lii ja Margit, kes võtsid joogi Saarte Sahvri ja Kure kohviku valikusse. Järgmisel päeval toimetasime esimese kasti Sahvrisse.

Meie sügis on kulunud Mandri-Eestis ja Euroopas – kohtudes edasimüüjate, investorite, baarmenide, tavaliste klientidega kokku kümmekonnas riigis. Paljudes on kontrast Saaremaaga väga järsk.

“Jook meile meeldib, me müüks seda väga hea meelega,” teatas näiteks baariomanik Berliinis, kui oli meie joogiga mõned kokteilid seganud. Ja hakkas otsima märkmeid baarileti nurgalt nimede ja numbritega, milliste vahelülidega meil tuleks kokkuleppeid sõlmida, et jooki tema baaris müüa. Kaks kuud hiljem oleme endiselt vestlemas nende vahelülidega.

Kaks sammu edasi, üks tagasi – nii võiks lõppevat sügist ehk iseloomustada. Palju oleme ära teinud. Lisaks sellele, et toode on valmis, oleme tänaseks esimesed partiid maha müünud, leidnud suure hulga kaasamõtlejaid ja toetajaid maailma erinevais nurkades ning oleme valmis 2018. aastaks. Ükskõik kust suunast see tuul siis ka ei puhuks, sest omamoodi oleme tegelenud võrkude seadmisega erinevates kohtades. Kust täpselt saak tuleb, seda me veel ei tea.

Me võime mõelda strateegiliselt, et me peaksime millalgi olema mingil turul, millised oleksid kõige loogilisemad arengud. Alustavas ettevõttes ja veel sellises müstilises tööstusharus, nagu käsitööalkoholi valmistamine, asjad päris nii otse ei lähe.

Müstilised öised kohtumised viivad järgmisteni ja need omakorda järgmisteni. Pikk reis Moskvasse tõi mõned kontaktid, mis avavad uksi Tallinnas. Esinemine Helsingis tõi kaasa väikeinvestori ja läbirääkimised suurkliendiga teises maailma otsas.

Meie rohelise saare läänerannalt vaatame uude aastasse igatahes põnevusega. Nii palju peaks uuel aastal ära tegema ja nii palju peaks uuel aastal juhtuma.

Tarmo Virki

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 330 korda, sh täna 1)