Ratastoolimees eelistab sotsiaalmajale elu bussis (26)

PAREM KUI VOOLU TÄNAVAL: End haigla taga kollases bussis sisse seadnud Edmund ei lepi kuidagi talle pakutava sotsiaalpinnaga ja naudib parema meelega privaatsust oma neljarattalises elamus.
Foto: MAANUS MASING

Kuressaare haigla taha pargitud bussi on ennast sisse seadnud ratastooliga tänavatel liikuv kodutu ratastoolimees, kes eelistab liikuvat kodu talle pakutavale sotsiaalpinnale.

55-aastane Edmund elab kollases väikebussis aprillist alates, pärast Voolu tänavalt minema kolimist. Tartust pärit mehe niru olukorra põhjustas Edmundi oma sõnul 2012. aastal juhtunud õnnetus, kui ta bussi alla jäi ja tuli läbi teha operatsioon.

Selle käigus paigaldati vasaku jala sisse kolm metallplaati.

Operatsioonil läks aga paraku midagi valesti, närv sai vigastada ja talvisel ajal teevad plaadid põrgulikku valu, mistõttu tulebki abivahendina ratastooli kasutada.

“Suvisel ajal pole see valu nii hull, ilmamuutustega ning niiske ja külmaga lööb välja. Arstid seda uuesti opereerima ei hakka, sest ütlevad, et need plaadid on nii sisse kasvanud, et nende kallale asumine teeks rohkem kahju kui kasu,” rääkis Edmund.

Mees on oma sõnul päritolult sakslane, omab sugulasi Rootsis ja Ameerikas, kus ta paar aastat tagasi isegi mõnda aega elas.

Sissekirjutus on tal Tartu linnas ja Saaremaale sattus ta seoses isa jäetud pärandusega.

“Mul on maid siin Saaremaal mitmel pool, isegi üks sigala on minu oma. Aga seal on kõik laiali tassitud ja paljaks varastatud,” selgitas ta.

Kinnistusraamatu järgi on Edmundi nimel Lääne-Saaremaal üle kolmekümne hektari maid, sealhulgas ka Pidula sigala.

Haigla taga kollases väikebussis elav Edmund tõdes, et linn tegi talle pakkumise kolida Voolu tänava sotsiaalmajja, kuid seal on ta olnud ja tagasi ei taha.

“Seal varaste keskel elada on võimatu, viimaks mind kooritigi paljaks kõigest, mis mul seal olles vähegi oli,” põhjendab ta oma vaenu sotsiaalmaja vastu.

“Nüüd ma ootan, kuni linn mulle kesklinna korteri organiseerib. Ma olen eluaeg Tartu kesklinnas elanud ega kavatsegi nüüd kuskil Voolu tänava rotipesas passida!” teatas Edmund. Kollane buss sooja küll kuigi palju ei hoia, sest sõiduki aku on tühi ja käivitada seda ei saa. Küll aga oli keegi talle lubanud, et laeb aku täis, siis saab mees sooja sisse lülitada.

Saaremaa vallavalitsuse sotsiaalnõunik Monika Sarapuu nentis, et Edmundi elamistingimustest ollakse teadlikud ning talle on pakutud elamist Voolu tänaval mitte varjupaigas, vaid sotsiaalpinnal.

“Seal ei ole küll niisugust luksust, et saab olla üksinda toas, ning see ongi Edmundi jaoks suur probleem, sest ta tahab omaette olla. See on iseenesest täiesti arusaadav, eks nii mõnigi eelistaks omaette olla,” märkis Sarapuu.

Teine võimalus on sotsiaalnõuniku sõnul leida ühetoaline korter kusagil linnast väljas esimesel korrusel, aga seda pole praegu nõnda võtta olnud. Ta lisas, et ühinenud Saaremaa vallas on pluss, et saab üle vaadata ka väljaspool linna asuvad sotsiaalpinnad ning kui on mingi võimalus, siis seda mehele ka kindlasti pakutakse.

“Iseasi muidugi, kas ta sellega nõus on. Me oleme ikka rääkinud, et nõnda autos ei saa elada, eriti külmal perioodil ning vahel on ta veenmise peale ka Voolu tänavale suundunud, kuid sealt viimaks ikkagi ära tulnud,” sõnas Sarapuu.

Sotsiaalnõunik tõdes, et Edmund on küllaltki nõudlik klient, kelle soovidele pole alati võimalik vastu tulla.

Küsimusele, kas Edmundile on tõepoolest linna poolt kesklinna korter terendamas, vastas Monika Sarapuu, et see väide on mehel ilmselt huumoriga vürtsitatud alatooniga. “Ta ütles jah, et ta tahab siia minu kabinetti kolida, kui vallad ühinevad.”

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 793 korda, sh täna 1)