Kurikuulus KGB sai saja-aastaseks (1)

KES KEDA? Ka tänapäeva maailmas on KGB, mida nüüd FSB-ks nimetatakse, üks mõjuvõimsamaid salateenistusi, olles ameeriklaste CIA-le endiselt pinnuks silmas. Fotomontaaž kujutab vanades kindralimundrites Donald Trumpi ja Vladimir Putinit. See on tehtud möödunud aastal, kui hakkasid levima kuuldused FSB sekkumisest USA 2016. aasta valimiskampaaniasse.
Foto: Espionagehistoryarchive.com

Nagu alanud aasta saab olema, nii oli ka äsja lõppenud 2017. aasta üsna juubeliterohke – mitmetest ajaloosündmustest, nii positiivsetest kui ka negatiivsetest, möödus ju täpselt sada aastat. Juubelisünnipäeva tähistas ka nüüd küll uuenenud nime all eksisteeriv kommunistliku vägivallarežiimi peamine repressiivorgan – KGB.

1917. aastal veidi enne jõulupühi poola päritolu aadliku Feliks Dzeržinski poolt asutatud proletariaadi diktatuuri julgeolekuorgan sai algul nimeks Ülevenemaaline Kontrrevolutsiooni ja Sabotaaži Vastu Võitlemise Erakorraline Komisjon  (Всероссийская чрезвычайная комиссия по борьбе с контр-революцией и саботажем) ehk lühendatult tšekaa. 1950. aastatel nimetati see nn rahvavaenlaste likvideerimisega seotud julgeolekuorgan KGB-ks.

Tšekaa, OGPU, NKVD, KGB ja praegune FSB – need on vaid mõned lühendid, mida läbi aastakümnete on kasutatud Nõukogude Liidu ja Venemaa poliitilise politsei nimetustena. Kuni 1991. aastani oli selle organi peamine tööülesanne kommunistliku diktatuuri kaitsmine kõigi võimalike (sh ka vägivaldsete) meetoditega.

Pärast Nõukogude Liidu kokkuvarisemist oli KGB mõnda aega n-ö varjusurmas. Tuli oodata paremaid aegu, et siis Venemaa poliitiline ja majanduslik olukord taas oma kontrolli alla võtta.

Punase terrori tähtsaim tööriist

Kohe pärast asutamist muutus tšekaa enamlaste käivitatud punase terrori peamiseks tööriistaks. Punane terror oli Vladimir Lenini ja tema mõttekaaslaste poolt kodusõja ajal kasutusele võetud repressiivsete meetodite kompleks. Neid veriseid meetodeid rakendati peamiselt inimeste peal, kes polnud nõus enamlaste 1917. aasta sügisel kehtestatud kommunistliku diktatuuriga.

Siinkohal tuleks veel märkida, et lisaks põhitegevusele (so vaenlaste hävitamisele) tegeles tšekaa kodusõja ajal ka vanemad kaotanud laste reintegreerimisega ühiskonda. 1920. aastate alguses oli sõdadest räsitud Venemaal sääraseid lapsi mitu miljonit. Seepärast ongi Dzeržinski kohta käibele läinud ütlus: “See mees armastas väga lapsi, kuid samas vihkas ta nende vanemaid.”

 

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 100 korda, sh täna 1)