Murekoht: Eestis ei jätku suviviljade seemet

Ilmastikuolude tõttu külvamata jäänud taliviljade asendamine suviviljadega võib osutuda problemaatiliseks, sest ootamatult kasvanud nõudluse tõttu ei pruugi suvikultuuride seemet jätkuda.

“Minu hinnangul on seis selline, et sertifitseeritud seemet turul piisavalt ei ole,” ütles Baltic Agro viljaseemnete tootejuht Tanel Käbin, kelle sõnul napib eelkõige suvinisu ja kaera. Ka odraseeme võib märtsikuuks lõppeda, sest suvinisu puudusel tekib suurem nõudlus odra järele. Parem on olukord suvirapsi ja maisiseemnega.

Käbini sõnul maksis sertifitseeritud nisuseeme Baltic Agro laos sügisel 390 eurot tonn ja lõppes üsna kiiresti otsa. Nüüdseks on tonni hind Eesti turul tõusnud 500 euroni. Seemet tuuakse sisse Poolast, kus see on sageli kallim ja iga tonni kohta lisandub 70 eurot transpordikulu. 500 euro suuruse tonnihinna juures tasuks põllumehel Käbini hinnangul juba kaaluda, kas nii kallist seemet on mõistlik maha panna. Kui sort on toodud aga näiteks Tšehhist või Ungarist, siis pole enam ka kindel, kas selline seeme Eesti tingimustesse üldse sobib.

Arvestades, et põllumeestele makstavate toetustega kaasneb kohustus kasutada 15% külvipinnal sertifitseeritud seemet, võivad mõned viljakasvatajad seemnepuudusel selle nõude täitmisega hätta jääda. Kohustuste mittetäitjat ähvardab aga toetuse vähenemine. Nii mõnelgi põllumehel on ka külvikord rikutud.

Lisaks Eestile jäi möödunud sügisel arvestavale osale põldudest talivili külvamata ka teistes Läänemere-äärsetes riikides. Näiteks Saksamaal ja Taanis, kus suviviljade osakaal on muidu marginaalne, tekkis sel aastal suvivilja seemne järele ootamatult suur nõudlus, mis põhjustaski seemnevilja defitsiidi. Lätis ja Leedus, kus kasvab suur osa Baltic Agro poolt müüdavast seemneviljast, sai seeme sakslaste ja taanlaste erakorralise nõudluse tõttu väga kiiresti otsa.

Valjala viljakasvataja Kaido Kirstu sõnul kasvatab ta sertifitseeritud seemet ka ise, kuid 15% nõude täitmiseks vajaminevat kogust tal päris täis ei tule. Kirst viitas, et seemnedefitsiit vähendab viljakasvatuse kasumlikkust, mis on madalate kokkuostuhindade tõttu niigi madal. Olukorras, kus söödavilja tonni eest makstakse tootjale laias laastus 100 eurot, annab igasugune täiendav kulu ennast tunda. “Kui juhtub kehv aasta ka olema, siis jääb vaid töörõõm,” tõdes Kirst.
Ain Lember

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 164 korda, sh täna 1)