Saare Kaluril lootus mahakantud raha tagasi saada (3)

Riigikogu menetluses on otsuse eelnõu, mis näeb ette kompenseerida Eesti Panga kasumist VEB Fondi sertifikaadiomanikele, sealhulgas AS-ile Saare Kalur, aastaid tagasi tekitatud kahju, mille hüvitamisest riik on seni järjekindlalt hoidunud.


Saare Kaluril jäi kunagises NSV Liidu Välismajanduspangas külmutatud arvetele 150 000 dollarit. Pea veerandsada aastat on ettevõtja raha kinni hoitud ja seetõttu näeb eelnõu ette ka selle perioodi eest intresside maksmist.

Saare Kaluri juhataja Tiit Sarapuu nentis, et ootusi väga kõrgeks ta ajada ei kavatse, kuid loodab siiski, et riik püüab oma sajandaks sünnipäevaks vanad jamad ära klaarida. “Ma ei eelda, et riik selle raha meile kohe välja maksab. Tehku seda kasvõi kümne aasta jooksul või asendagu mingi muu varaga. Andku siis kasvõi aukiri kõikidele aktsionäridele – Eesti panganduse päästmise eest -, mitte ärgu sõimaku spekulantideks,” ütles ta.

Sarapuu märkis, et kui NSV Liidu Välismajanduspank 1990. aastate alguses külmutas toonaste Põhja-Eesti Aktsiapanga ja Balti Ühispanga kontod, siis sekkus Eesti riik ettevõtete ja pankade vahelistesse eraõiguslikesse suhetesse ning teatas, et ettevõtetel pole õigust oma raha tagasi nõuda. Nõuded tõsteti VEB Fondi, ilma et asjaosaliste nõusolekut oleks küsitud.

Tagantjärele võib Sarapuu hinnangul öelda, et see oli õige otsus ja päästeti Eesti panganduse maine, aga räpaseks teeb selle asjaolu, et rahast ilma jäänud ettevõtetele ei ole 24 aasta jooksul nende vara hüvitatud. Ta lisas, et kui Põhja-Eesti Aktsiapank ja Balti Ühispank oleks pankrotti lastud, oleks kliendid saanud kätte poole või isegi kaks kolmandikku rahast ja see lugu oleks tänaseks unustatud.

Läks aga teisiti. Hakati vassima ja venitama. VEB Fondi saaga käis läbi erinevate kohtuastmete, kus ettevõtted riiki võitsid, kuid riik ei asunud kohtuotsust, sertifikaatidega tagatud nõuete hüvitamist, täitma ja sai selle eest isegi trahvi. Seejärel võttis riigikogu vastu otsuse VEB Fond likvideerida ja maksta sertifikaadiomanikele hüvitist fondi vara müügist laekuva raha arvelt. See oli muidugi nonsenss, kuna fond oli aruannetes aastaid näidanud, et tal puudub igasugune vara.

Lõpuks selgus, et suur osa Venemaal külmutatud rahast, 32 miljonit dollarit, oli lihtsalt ära varastatud, kusjuures Eesti Panga juht oli selleks dokumenti võltsinud. Paraku aegumise tõttu selle suhtes kriminaaluurimist ei alustatud.

Mullu septembris esitasid riigikogulased Jaak Madison, Artur Talvik, Jaanus Karilaid, Toomas Paur ja Martin Helme uue otsuse eelnõu, millega tühistataks varasem fondi likvideerimise otsus ja makstaks sertifikaadiomanikele reaalne rahaline hüvitis. Eelnõu on praegu menetluses ja selle käigus on palutud justiitsminister Urmas Reinsalult õiguslikku hinnangut riigi tegevusele, võimalusel ka põhjuste selgitamist, millest tekkis õigusvastane viivitus kohtulahendi täitmisel ja millega selgitada, et VEB Fondi sertifikaadiomanikele on reaalse rahalise hüvitise määramine ja väljamaksmise küsimus tänaseni lahendamata.

“Eks näe, kuhu see eelnõu välja jõuab. Aga eks ta koalitsiooni tahtest oleneb, kas tahetakse vana ülekohut ära klaarida või mitte,” tõdes Sarapuu. “Meil on aktsionäride hulgas paarsada mitte enam esimeses nooruses olevat inimesi ja tahaks väga, et nende silmad näeksid õigluse ära!”

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 2 384 korda, sh täna 1)