Silla poolt või silla vastu? (61)

Saarlasest investor Raivo Hein kavatseb ehitada silla üle Suure väina. Mida erinevatel aladel tegutsevad saarlased plaanist arvavad?


 

Fred Siimpoeg,
Saare Fishexport OÜ juhatuse liige:

Ettevõtja seisukohast pooldan silda. Oleme eksportiv ettevõte ja ega praamiliiklus logistika korraldamisel meie kasuks räägi – lisaks kuludele tuleb ju planeerimisel arvestada praamiaegadega jne.

Teisalt on saarlase seisukohalt praamisõidul sentimentaalne väärtus. See, et asume mere taga, on meie eksklusiivsus ja mõnes mõttes ka kaubamärk. Mäletan, et kooliajal, kui Tallinnast tulles praami peale jõudsin, hakkas nädalavahetus. Puhkus, mil võis ennast hästi tunda.

Sillaunistus on inimestel juba pikalt olnud. Kas see aga teoks saab, ei hakka ma spekuleerima, sest säärase projekti puhul on lisaks poliitilistele seisukohtadele ka palju muid faktoreid.

Mati Martinson,
Sõrves tegutsev linnuvaatleja:

Mina silda ei poolda, praamidest piisab. Loodusele tooks sild suurt kahju. Hüljeste, just viigrite rändetee käib ju Suurest väinast läbi. Sild jääks ka lindude rändeteele takistuseks. Olen seal ise linde lugemas käinud – sealt käib läbi meeletu ränne. Kui juba praegu hukkuvad linnud Väikese väina kohal elektriliinides, mis siis veel saama hakkab, kui suur sild ehitatakse! Sild on ju meeletult kõrge, mastide ja trossidega ehitis, mitte nagu madal väinatamm.

LOOMULT OPTIMIST: Terje Nepper usub, et ka aastal 2025 on Saaremaa jätkuvalt mõnus paik, kus elada. Foto: Raul VinniTerje Nepper,
Arensburg OÜ tegevjuht ja juhatuse liige, SEL-i juhatuse liige:

Loomulikult pooldan silla ehitamist! See annaks siinsetele elanikele ja ettevõtjatele palju laiemad võimalused. Turistide arv suureneks, ettevõtjate konkurentsivõime paraneks.

Julgen arvata, et elanike väljaränne saarelt väheneks ka oluliselt. Elukeskkonnana oleme juba praegu atraktiivsemaid piirkondi Eestis, kuid sillaga kaoks ära piiratus ja sõltuvus.

Saareks jääme ju endiselt ja sild lisaks pigem atraktiivsust juurde.

Taavi Tuisk,
AS-i Sarbuss juhatuse liige:

Transpordiettevõtte juhina ma kindlasti toetan silla tegemist. Sellega võidaks kõik ja see muudaks igapäevatöö lihtsamaks. Eeldusel, et sild igal ajal avatud on. Kuid isana mulle meeldiks, et lapsed saaksid öelda, et kodusaarele minemiseks peavad nad sõitma laevaga. Laevasõit ongi võib-olla see, mis muudab saarel elamise eriliseks.

P.S. Räägin saarlasena, kes ei sõida kaks korda aastas, vaid kaks korda nädalas laevaga. Ja ettevõtte masinad sõidavad paarkümmend korda päevas.

Urve Tiidus,
saarlasest riigikogulane, Reformierakond:

Kui öeldakse, et kolm on kohtu seadus, siis nüüdne Heina avang silla teemal ongi ajaloos kolmas. Esimene oli juba 19. sajandi lõpus. Aastail 1997–2012 valmis võimaliku püsiühenduse rajamisega seoses pea 20 mitmesugust analüüsi, küsitlust ja ekspertiisi. Selle algatuse tulemusena valminud olulisima dokumendi, Suure väina veo perspektiivse korraldamise kava ning kavandatavate tegevuste keskkonnamõju strateegilise hindamise järgi pole takistusi ei tunneli ega silla rajamisel. Isegi võimalikud trassid said selgeks.

Pean tunnistama, et olen püsiühenduse suhtes olnud vaheldumisi suures vaimustuses ja mingist hetkest jälle skeptiline. Tuleb arvestada järgmiste tõsiasjadega: üle Suure väina reisijate arv kasvab (mullu 1,66 miljonit reisijat). Kuus aastat tagasi tehti prognoos 2040. aastaks – 2,5 miljonit reisijat. Ka praegused parvlaevad amortiseeruvad. Tahame ju, et maakonna elu edeneks, et ettevõtlus, haridus ja kultuur toimiksid kõrgtasemel ning Saaremaa ja Muhu muutuksid üha atraktiivsemaks nii elanikele kui turistidele, et püsielanikkond kasvaks. Seda arvestades on sild tuleviku strateegiline valik varem või hiljem.

Saarlasena saan seisukoha öelda alles siis, kui on teada (juhul kui see on erainvesteering, nagu kuulda on), kust tuleb raha, kuidas kujuneb ülesõi­du hind, mis roll on kohalikel inimestel hinna kujundamisel jne. Sillad muudavad inimeste ajakasutust ja migratsioonikäitumist ning seda kõike peab ka arvestama.

Hannes Hanso,
saarlasest riigikogulane, SDE:

Olen Raivo Heinaga silla teemal pikalt rääkinud. Mõte on julge ja huvitav. Eriti kuna kasutataks mitteriiklikke investeeringuid. Olen kogu aeg kiire ja ööpäevaringse ühenduse poolt olnud, olen ka praegu. Usun, et väga paljud mandril töötavad saarlased käiksid kodus palju sagedamini, kui ei peaks praamidega mässama. Talvel üle jää sõites saab ju igaüks aru, kuidas 45–55 minuti (sadamas ootamine, ülesõit + ebanormaalselt kallite asjade tarbimine) asemel muutub kojusõit oluliselt lühemaks. Ööpäevaringne ligipääs on väga oluline, vahel kindlasti ka elusid päästev. Saarlastele peaks kindlasti alles jääma soodushind nagu praegu.

Ettevõtluse seisukohalt, samuti poehindade seisukohalt oleks sild saartele palju soodsam kui praegune olukord. Minul igatahes mingit praaminostalgiat ei ole. Lihtsalt koju tahaks kiiresti!

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 3 459 korda, sh täna 1)