Ärimehed lasid sillavaimu pudelist välja (4)

Asjatundjate arvates võivad sillaplaani kõige suuremaks takistuseks saada lõputud keskkonnateemalised vaidlused.

Saaremaa sildade idee väljakäinud ärimeeste jaoks oli üllatus, kuidas teema arutamine päevaga võimsad üleriiklikud mõõtmed võttis. Raivo Hein annab ise täpsema ülevaate tänase Saarte Hääle arvamusküljel, kuid sillateemat on saatnud kümned avalikud analüüsid ja kommentaarid ning tuhanded kommentaarid erinevates sotsiaalmeedia arutlustes.

Heina sõnul on valdav osa vastukajast olnud positiivne. Kuid sõna on võtnud ka vastalised. Silla vastu on näiteks ärimees Tõnis Palts, aga ka Muhu vallavolikogu liige Igor Gräzin. Tema sõnul on küsimus peaasjalikult identiteedis ja iseolemises.

Muhulastel on põhjust porisemiseks küll, taas kord räägitakse ikkagi peamiselt Saaremaa sillast ja unustatakse Muhu vahelt ära.

Gräzin hoiatas inimesi Rail Balticu sündroomi eest. “Suured jamad hakkavad pisikestest asjadest ja siis on ühel hetkel hilja,” ütles ta ja lisas, et muhulased peavad oma sõna ütlema enne, kui hilja.

Annab tõuke

Sillamõtet pidas heaks logistika- ja majandusekspert Raivo Vare. Tema ütles Postimehes, et ideel miinuseid nagu polegi. Tema sõnul pole kahtlustki, et sild annab Eesti ja Saaremaa majandusele kõva tõuke. Küll näeb ta lõppematuid vaidlusi looduskaitselistes küsimustes.

Vare märkis, et eraettevõtjatel on plaan, mis ei pruugi looduskaitsjatele meeldida. Tema sõnul võib see olukord minna absurdini – et varsti ei saagi grupi kõiki suurprojekte vihkavate inimeste tõttu enam midagi teha. Vare on kindel, et ärimehed poleks oma ideega välja tulnud, kui nad sellesse ei usuks. “See projekt ongi teostatav,” ütles Vare.

Silla majandusliku mõttekuse kohta on oma arvamust avaldanud mitmed inimesed. Näiteks arvutas Marek Strandberg, et selleks, et sild end ära tasuks, tuleks pileti hind tõsta julgelt poolesaja euro peale. Silla idee eestvedajad kinnitavad, et pilet hakkaks maksma umbes 15 eurot auto kohta, kusjuures autos olevate inimeste arv ei loe.

Silla finantseerimiseks soovitatakse muu hulgas kasutada Põhjamaade pensionifondide raha. Swedbanki investeerimisfondide juht Kristjan Tamla oli selle idee osas skeptiline. Tema sõnul investeerivad fondid üldjuhul valmis asjadesse.

Heina sõnul on investorid nõus tulema, kui riik on avaldanud sillale selget toetust.

Tänase päeva seisuga on see toetus ka olemas. Peaminister Jüri Ratas ütles Äripäevale, et selliste ideedega tuleb kaasa minna. Majandus- ja kommunikatsiooniminister Kadri Simson tunnistas aga samuti, et suurimaks takistuseks saab keskkonnateema. Tegu on Natura 2000 alaga. Üks nõks olevat selles, et Natura 2000 ala võib keskkonnaekspertide hinnangul kahjustada juhul, kui ei ole alternatiive. Parvlaevaühenduse näol on alternatiiv sillale olemas.

Simson ütles, et riik ei saa kindlasti anda luba keskkonnanõuete eiramiseks. Majandusminister arutles ka selle üle, et kui sild tuleb, kas on siis parvlaevaühendusel enam mõtet ning dotatsiooni võib maksta hoopis sillale.

Poliitiline taust

Raadio 2 saates “Olukorrast riigis” leidis Lääne Elu peatoimetaja Andrus Karnau, et oma rolli mängivad ka lähenevad riigikogu valimised. Tema sõnul on sillaideega välja tulnud ärimeestel reformierakondlik taust. Samas tunnistas ta, et ka Jüri Ratasel on saarlaste hääli vaja.

Tema arvates võivad ärimehed silla ehitada, kuid tahavad oma raha ikkagi tagasi saada ning riik võib selle ajapikku neile tasuda.

Kaassaatejuht Ahto Lobjakas arvas, et sellelt valitsuselt on põhimõtteline nõusolek juba olemas. Iseasi, kas valitsuse kukkumisel see toetus ka püsib.

Ärimehed kohtuvad peaministriga poliitilisel tasandil lähinädalatel ja siis saab selgemaks, mida nad riigilt ootavad.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 843 korda, sh täna 1)