KAS TAIMI ON VAJA TALVEKS KATTA? (1)

Taimede katmisvajadus sõltub liigi iseärasustest ja kasvukoha mikrokliimast. Saaremaa talved on mandri talvedega võrreldes miinustemperatuuri poolest palju leebemad, mistõttu katmise vajadus on väiksem.

Andres Vaasa

Lumikatte puudumisel võib osutuda vajalikuks katta külmaõrnemaid peenraroose. Selleks sobivad edukalt kuuseoksad, mis torgatakse põõsa sisemusse. Kuuseokste peale võib raputada pisut kuiva turvast, et kaitsta külma eest. Õrnemad roniroosid tuleks maha painutada ja katta kuuseokstega.

Kuid praktika on näidanud, et taimede talvine ülekatmine on mõnikord veelgi ohtlikum, eriti lumerohke talve korral – seega sõltub katmisvajadus eelkõige konkreetse talve temperatuuridest ja taime kasvukohast.

Talveõrnemate puude ja põõsaste talvekindlust suurendab maapinna sügisene multšimine, mis vähendab mulla külmumise ulatust. Multšiks sobivad muruniide koos lehtedega, purustatud puulehed, adru, turvas, okaspuukoor. Multšid võivad aga aeda meelitada närilisi, seega on mõistlik manustada närilistele mürkhõrgutisi. Mõne põõsaliigi (näiteks kikkapuude) koor on närilistele eriti meelepärane, oksad kooritakse koorest paljaks.

Noorte puude tüvesid on mõistlik kaitsta talvise temperatuuri kõikumiste eest. Näiteks võivad plastikust tüvekaitsed avatud kasvukohas ära hoida külmalaikude ja -lõhede tekke erinevate vahtraliikide tüvedele. Kuid tüvede kaitseks sobivad ka okaspuude oksad. Tarastamata aladel kaitsevad tüvede ümber seotud okaspuuoksad ka jäneste ja kitsede eest.

Päikeseküllasel kasvukohal on vajalik osa igihaljaste liikide varjutamine, seda eriti siis, kui maapind on sügavalt külmunud. Igihaljaid rododendroniliike on mõistlik istutada okaspuude varju, et varjutamisest pääseda. Suure igihalja lehemassiga rododendronipõõsastel võib osutuda vajalikuks põõsa kinni sidumine, et sulalumi oma raskusega põõsast laiali ei vajutaks ega oksi murraks. Ka hariliku luuderohu liigselt talvist päikest saav osa võib saada talvekahjustusi. Kanada kuuse sordi ‘Conica’ varjutamine võib osutuda vajalikuks karmima Saaremaa talve korral, et vältida puu lõunapoolsete okaste pruuniks muutumist.

Varjutuskangaga kaetud Kanada kuused ‘Conica’ Räpinas.
FOTO: ANDRES VAASA

Avatud kasvukohal võib talviseid päikesekahjustusi esineda Kalifornia ebaküpressil, seetõttu võib mõnel talvel vajalikuks osutuda puu lõunapoolse külje varjutamine.

Talvekindlamad viinapuude sordid Saaremaal talvekatet tavaliselt ei vaja. Õrnemad viinapuude sordid on turvalisem maha painutada ja katta kuuseokstega. Lume olemasolul lund peale kuhjata. Kuni 5 cm tüsedusest turbamultšikattest tunnevad rõõmu ka nartsissid, kes talvituvad multši alla paremini ning nartsissikärbse kahjustust esineb sibulatel vähem. Enamik taluaias kasvavaid püsikuid on samuti tänulikud, kui nende maapinnale kasvanud risoomid saavad kaetud paarisentimeetrise multšikihiga, mis võib lumeta ja külma talve korral nende elu päästa.

Väga külmahellade taimede kasvatamise soovi korral on sobilik neid pottides kasvatada ja külma eest talveks külmavabasse ruumi talvituma viia. Välitingimustes talvitumisel võib abi olla mitmekordse pakasekanga kasutamisest, mis paigaldatakse karkkassile nii, et taime ja pakasekanga vahele jääb vähemalt 5 cm õhuruumi. Talvel sulailmade ja vihmade korral pakasekangas eemaldatakse ja viiakse ruumi tahenema, et külmade saabudes kuivana uuesti taimele paigaldada.

Aia töömahukuse vähendamise mõttes on mõistlik kasvatada aias taimeliike, kes talvitumiseks katmist ega eri hoolt ei vaja, kuid paljud inimesed soovivad katsetada erinevaid taimi. Paljud taimed ei pruugi aga talve ilma inimese mõtestatud kaasabita üle elada.

Tekst dendroloog ANDRES VAASA

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 262 korda, sh täna 1)