KÜla LOOD: Silvi Liigi 57 aastat ilmajaamas (2)

Kui Silvi Liik 1960. aastal noore tüdrukuna kodukülas Uue-Lõve ilmavaatluspostil tööle hakkas, oskas ta vaevalt arvata, et jääb sellesse ametisse terveks eluks.

ILMALE ELATUD ELU: Abielupaar Arvi ja Silvi Liik on käsikäes ilma vaadanud pool sajandit.
Maanus Masing


52 aastat järjest astus Silvi Liik hommikul ja õhtul oma Vanalõve külas asuvast kodust välja, et mõõta kilomeetri kaugusel asuvas ilmavaatluspunktis Lõve jõe veetaset ja vooluhulka ning tulla siis koju tagasi. Lisaks kogus ta ilmajaamale andmeid vee- ja õhutemperatuuride ning sademete kohta.

Sama tööd teeb Silvi praegugi, kui selle vahega, et jõe ääres tuleb nüüd mõõtmas käia vaid paar korda kuus. Kui Uue-Lõve hüdromeetriajaam 2012. aastal automatiseeriti, vähenes inimese roll ning Silvi jäi tööle veerandkohaga. Ühtekokku on ta ilmajaamas töötanud siiski 57 aastat. 16-aastaselt vaatluspunktis ametisse asunud Silvist on nüüdseks saanud 73-aastane pensionär.

Keskusesse on Silvi andmed saatnud kõik see aeg kuu lõpus kirja teel ja teeb seda kirja teel ka praegu. Vanematelt inimestelt arvutioskust ei nõuta ja see on fikseeritud ka töölepingus.

Elu ilmavaatlejana on kulgenud turvaliselt. Silvile meenub, kuidas ta Räägu ojas veehulka mõõtes sattus põrsaid kaitsva emise rünnaku alla. Silvi laksutas looma hirmutamiseks tiivikukastiga ja andis paar plaksu mõõdulatiga vastu puud. Selle peale siga miskipärast rahunes ja taganes puude varju järelkasvu manu.

Ükskord suvel läks Silvi veetaset mõõtma kaevust, mille raketel magasid rästikud. Kuigi naise toimetamine võinuks madusid eeldatavalt häirida, ei vaevunud nood mitte kulmugi kergitama ja lasid unel hea maitsta. Rästikute taltumusest kuulnud külarahvas naeris, et küllap on Silvi mingit sorti ussikuninganna.

Palju on Silvil kasu olnud abikaasa Arvi Liigist, kes on tuntud Kallemäe kooli endise direktorina. “Ma olen see sulane, hoian latti ja panen kõrgusi, kui vooluhulka mõõdame,” ütles Arvi Liik. Selgub, et muude andmete hulgas huvitab ilmastatistikuid ka selline näitaja nagu vooluhulk (m3/s) Lõve jões ja kaks kilomeetrit eemal asuvas Räägu ojas.

Kui madala veega mõõdetakse Lõve jões vooluhulgaks 2 tonni sekundis, siis rekord pärineb 2010. aasta kevadise suurvee ajast – 13 tonni sekundis. Sel sügisel küündis kõnealune näitaja 9 tonnini.
Aparaati vooluhulga mõõtmiseks veel ei ole, nii et jõevoolu tuleb jätkuvalt käsitsi mõõta. “Siin on ikka möllatud kahekesi küll,” võtab Arvi Liik poolsajandi ilmajaama juures kokku.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 388 korda, sh täna 1)