Osavallakogudes küpsevad esimesed konfliktid (15)

Endiste valdade piires loodud osavallakogude juhtimine ja tegevus on valla erinevates piirkondades tekitanud juba eos erimeelsusi nii rahva kui ka keskvõimuga.

AMETISSE ASTUMINE: Pihtla osavallakogu juhti Rando Rahnikut õnnitleb endine vallasekretär Riina Allik, kes nüüd töötab vallavalitsuses tervisedenduse peaspetsialistina.
Maanus Masing

Väikese häältesaagiga ametisse saanud osavallakogu juhtide puhul on juba praegu esimesed arusaamatused ilmnenud.

Ilmekaim näide probleemidest on Mustjala osavallakogu, kus juhiks valiti ettevõtja Harry Raudvere, kes kogus Mustjala piirkonna jaoskonnas vaid 10 häält.

Raudvere läbisaamine osa kohaliku kogukonnaga pole teadupärast just parim. Paksu pahandust tekitab tema soov paigaldada Varese sadamasse tuugen. Varemalt on mõlemad osapooled ka ajaleheveergudel teineteise peal hambaid teritanud. “Neil on alati midagi viga. Nad ei tee ise mitte midagi, ainult istuvad ja vinguvad. See on selle küla raudne trend,” ütles Raudvere juunikuus Saarte Häälele. Eile ütles ta, et tüli ei ole. Kui kellelegi ei meeldi, siis olevat see üsna subjektiivne arvamus.

Pahapilli küla elanik Tiit Vimberg tõdes, et Raudvere saamine osavallakogu juhiks on mahlakas iroonia. Ta märkis, et osavallakogu seaduslike otsuste puhul ei saa ju kellelgi midagi nuriseda olla. Tema sõnul saab näha, kui palju osavallakogul ja selle juhil üldse mõjuvõimu olema hakkab. “Kuid kui kahtlasi asju hakatakse selles konkreetses projektis nüüd tänu võimu võimalustele läbi suruma, siis on kahtlemata kuri kohe karjas,” kinnitas Vimberg.

Raudvere valiti Mustjala osavallakogu juhiks ühehäälselt. Nii mõnigi tema poolt hääle andnud osavallakogu liige sai valimistel Raudverest rohkem hääli. Üks nendest oli staažikas Mustjala vallavolinik Heimar Põld (EKRE), kes tülis ja Raudvere väheses häältesaagis probleemi ei näinud. Tema sõnul polnud kogu juhiks ka teisi kandidaate.

Raudvere ise ei näe oma napis häältesaagis probleemi ja viitab sellele, kui palju hääli ta üldse kogus. Neid oli tõesti rohkem kui osavallakogu ülejäänud liikmete häälte summa. “Meil on nüüd ju ikkagi Saaremaa vald,” ütles Raudvere.

Omamoodi konflikt on kindlasti ka see, et nii Leisis kui ka Valjalas ei ole osavallakogu olnud päri vallavalitsuse pakutud teenuskeskuste juhtidega. Mõlemal puhul andis vallavalitsus osavallakogule siiski järele ja ei läinud oma kandidaate jõuga läbi suruma. Mõlemal juhul tehti uus konkurss ja uued kandidaadid peaksid selguma lähiajal.


Kogude juhid pole alati liidrid

Osavallakogudest vaid paaris saavad nende juhid väita, et on tõepoolest kohaliku kogukonna liidrid vähemalt häältesaagi poolest.

Kõige kindlamalt saab seda väita Valjala juht Kaido Kaasik, kes tegi sealkandis konkurentsitult parima tulemuse, kuid IRL-i kehva häältesaagi tõttu suurde volikogusse ei mahtunud. Julgelt võib haamrit vibutada ka Salme juht Andrus Raun, kes tegi teise tulemuse pärast teenuskeskuse juhti Kalmer Poopuud. Ees-Sõrve ametivennaga sarnaselt on hea pagas kaasas Taga-Sõrves Torgu osavallakogu juhtival Kaupo Vipil, kes saavutas oma kodukandis teise tulemuse. Orissaare kogu juht Silvi Teesalu ei saa samuti kurta. Tema sai neljanda tulemuse.

Kihelkonnal tegi Karl Teär küll alles kuuenda tulemuse, kuid endise volikogu esimehena usaldati amet talle. Temast parema häältesaagiga oli nii mõnigi osavallakogu liige. Samamoodi oli ka Pihtla osavallakogu juhist Rando Rahnikust ees nii mõnigi inimene.

Kehvima tulemusega juhib osavalda Harry Raudvere Mustjalas, kes oli nimekirjas alles seitsmes. Leisi, Laimjala ja Pöide osavallakogud pandi paika kas kandi- või seltsipõhiselt ning valimistega seost ei oma. Samamoodi oli Lääne-Saare kogukonnakoguga, mille juht Kaja Juulik sai paika juba enne valimisi.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 4 483 korda, sh täna 1)