Korteriühistu toimimise võtmesõna on koostöö (23)

Heikki Koverola

“Uue korteriomandi- ja korteriühistuseaduse järgi peavad korteriomanikud maja üldiste asjade osas koostööd tegema, see tähendab aga senise mõtteviisi muutmist,” kirjutab Soome kodanik, Kuressaare korteriomanik Heikki Koverola. “Maja üldine atmosfäär on hea koostöö eeltingimus.”

Lugesin ühest ajalehest tüüpilist kirjutist ühest Tallinna kortermajast. Kolmekorruselise maja kolmanda korruse elanik kurtis, et katus lekib ja vihmavesi jõuab tema korterisse. Teise korruse elaniku sõnul pole see tema probleem, sest tema korterisse vett ei tule.

Kolmanda korruse elaniku naaber leidis, et ka teda see probleem ei puuduta, sest katus pole katki tema korteri kohal. Ometi tuleks aru saada, et selle maja katus on kogu maja katus ja selle seisukord kõigi omanike vastutada.

Väikesed diktaatorid

Kuressaares ühes Ida-Niidu kortermajas tegi korteriühistu juhatus ettepaneku maja renoveerida ja selles kaugküte taastada. Üldkoosoleku enamus otsustas asja poolt, võeti pangalaenu, ehitajaga sõlmiti leping ja töö algas. Kui juhatus omanikele esimese arve saatis, otsustasid mõned korteriomanikud, et nemad ei osale ega maksa. Majas algasid väga rasked ajad, kohtumenetlus kestis kaks aastat.

Üks pikemaid kohtuprotsesse siin Kuressaares on kestnud paar-kolm aastat ning puudutas ühe eluruumi muutmist büroopinnaks. Protsessimise põhjus oli “põhimõtteline”: “Minule see ei meeldi!”

Leian, et selliste probleemide peamine põhjus on see, et korteriühistuid puudutavad seadused ja sätted pole seni olnud piisavalt selged ega andnud õigeid juhiseid.

Lisaks tegutseb korteriühistu juht paljudes majades kui väike diktaator – sellised inimesed on nõus ainult omaenda otsustega. Nad ei taha mõista teisi korteriomanikke, ei teavita neid otsuste koha pealt ega saada neile kõiki otsuste tegemisega seotud dokumente. Selliste juhtide mõtteviis on väga piiratud ja nende koostööoskus puhas null. Selge, et sellise maja atmosfäär on katastroofi äärel ning keegi ei taha enam milleski osaleda.

Uue seaduse järgi on korteriühistud tänavu 1. jaanuarist kohustuslikud kõigis kortermajades, ent inimeste teadmised uuest seadusest on praegu väga väikesed.

Selles osas, kuidas uut korteriühistute seadust päriselus rakendatakse ja korteriomanikke teavitatakse, on oluline roll Eesti korteriühistute liidu, Eesti maksumaksjate liidu ja Eesti kinnisvara korrashoiu liidu aktiivsusel. Praegu on korteriühistu juhtimis- ja haldusprotsess aga ebaselge, seda pole selgitatud korteriomanikele ega isegi ühistute juhatustele.

Praegu on inimestel kahtlusi korteriühistute toimimise ning nende juhtimise ja haldamise osas. Palju on avaldatud arvamust, et korteriühistu koostöömudel ei tööta, omanikel on palju eriarvamusi ning keegi ei ole huvitatud maja ühiste küsimustega tegelemisest.

Leian, et on viimane aeg korteriomanikke teavitada, mida uus seadus endast kujutab, kuidas see töötab ja kuidas peaks õigesti toimima.

Seadust põhjalikult lugenud, toon lühidalt välja tähtsama. Seaduse olulisim on nn sotsiaalne osa, korterühistu tegevusmudel ehk koostöömudel: üldkoosolek <-> juhatus <-> maja haldaja. See määratleb, kuidas tegutsevad koostöös omanikud, juhatus ja haldaja.

Tähtsaim uuendus senisega võrreldes on see, et omanikud peavad võtma vastutuse maja üldiste asjade eest. Neil on võimalus ja vastutus osaleda üldkoosolekul ning maja haldus-, arengu- ja renoveerimisasju otsustada. Ehk teisisõnu – olukord majas on meie ühine asi ja me peame koostööd tegema.

Seaduse järgi on suurim kaal omanike üldkoosolekul, seal on otsuste tegemise aluseks aga üldine arutelu ja omanike käsitletud teemadel tehtud ettepanekud.

Maja haldamis- ja renoveerimisküsimuste osas piisab omanike üldkoosoleku enamusotsusest, omanikel pole enam võimalik otsuste realiseerimisest individuaalselt keelduda. Kes üldkoosolekul ei osale, loobub oma hääletusõigusest ja peab leppima enamuse (51% korteriühistu kõikidest häältest) vastuvõetud otsustega.

Kohtusse kaevata ei saa

Seaduse järgi tehtud otsused on alati õigustatud ning ebavajalikud vaidlused ja kohtusse kaebamised ei ole enam võimalikud. Seega on sellest muudatusest väga palju kasu!

Juhatuse töö on vastutada omanike üldkoosoleku korraldamise, vastuvõetud otsuste teoks tegemise, maja nn jooksvate küsimuste haldamise, maja haldaja ja muude koostööpartnerite kontrollimise ning erinevate osapoolte aktiivse teavitamise eest. Maja haldaja tegeleb aga maja haldus- ja hooldusteenustega, teavitab asjade seisust juhatust/omanikke ning vajadusel annab neile tehnilist abi, nõuandeid ja konsultatsioone.

Lugesin kolm aastat tagasi OECD raportit Eesti ühiskonna arengu kohta. Selgelt tõusis esile kaks punkti: Eesti ühiskonnas töötavad väga hästi tehnoloogia ja administratiivsed protsessid, ent koostöövõrgustikud ja infovahetus puuduvad või on need alles arendamisel.

Leian, et sama kehtib ka Eesti uue korteriühistute seaduse kohta. On aeg, et selline olukord muutuks.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 1 493 korda, sh täna 1)