Saaremaa sild Muhu kultuuri hinnaga (50)

Erik Ehasoo

“Lehepealkirjad räägivad palju kavandatavast Saaremaa sillast, kuid kiputakse unustama, et tegelikult plaanitakse siiski mandrit ja Muhu saart ühendavat silda,” kirjutas neljapäevases Äripäevas ettevõtja Erik Ehasoo.

Kui Saaremaa võib silla rajamisest tõepoolest kasu saada, siis Muhule on silla mõju selgelt negatiivne.

Kuigi Muhu saare rahvas ei ole olnud oma brändi loomisel nii edukas kui näiteks Kihnu rahvas või Setumaa inimesed, on neil siiski selgelt eristuv kultuur ja isegi oma keel (mis ei ole sama kui Saaremaal – näiteks ei ole Muhu keeles eristuvat ö-tähte nagu saarlastel). Muhu ühendamine sillaga on oht selle kultuuri säilimisele.

Pidev maanteemüra

Muhu moto on “saar, kus aeg puhkab” ning saare peamised väärtused on paiga erakordne rahu, vaikus ja ökoloogiline puhtus. On selge, et neid väärtusi on aina raskem kaitsta, kui ööpäev läbi kostab taamal maanteemüra – suvisel ajal, kui praam on saabunud, olen mõõtnud märkimisväärset mürataset mitme kilomeetri kaugusel maanteest, keset paksu metsa.

Pidev maanteemüra on maailmas kasvav probleem, mille puhul on tõestatud, et see mõjub halvasti nii inimeste kui ka loomade tervisele. Näiteks Muhu mesilaste elujõulisus kipub olema märkimisväärselt parem kui Mandri-Eestis.

Tänu piiratud parvlaevaühendusele on saare öine liiklus minimaalne ning metsloomadel pimedas ohutum ja muretum liikuda.

Muidugi võib arutada, et ehk olekski aeg Muhul edasi liikuda ning ehitada saarele hotellid, spaad, golfirajad jms. See on muidugi võimalik, kuid kes on vähegi viimastel aastatel Muhu külades ringi liikunud, on märganud vastupidist trendi – kui ehedalt ja ajastutruult on hakatud taastama vanu talukomplekse, külamiljöösid ning Natura 2000 raames ka rannamaastikke.

Turismi, turunduse ja brändi loomise seisukohalt näen Muhul paremat võimalust arendada edasi oma olemasolevaid suundi eksklusiivse, ökoloogiliselt puhta ja tõeliselt rahuliku saarena. Silla mõju läheks vastuollu kõigi nimetatud teguritega.

On mõistetav, miks silla pooldajad on peamiselt saaremaalased – nemad saaksid projektist selgelt majanduslikku kasu, samal ajal kui Muhu peaks kandma selle pikaajalist koormust.

Saaremaal ei jää läbiva maantee vahetusse lähedusse ka suuremaid asulaid. Samas, erinevalt Saaremaast ei ole Muhus enam suuremaid tööstusi ega mahukamat põlluharimist, mida silla ehitamine aitaks elavdada.

Muhulastelt tuleb arvamust küsida

Kui silla ehitamise plaaniga jätkata, tuleks esimese asjana saada Muhu rahva selge nõusolek.

Kusjuures kogu Saare maakonna elanike arvamuse küsimine oleks ülekohtune muhulaste suhtes, sest siis saaks sõna ka need, keda plaani negatiivsed mõjud ei puuduta.

Rahva arvamust tuleb aga küsida, kuna silla mõjud Muhule on palju laiaulatuslikumad kui vaid keskkond ja liiklusefektiivsus. Otseselt või kaudselt mõjutab ju sild muhulaste omapärast kultuuri ja saare rahva identiteeti.

Kui nõusolek saadud, tuleb teha kõik võimalik, et vähendada negatiivset mõju Muhu saarele – suurenenud koormusega maantee äärde tuleb ehitada müraseinad, loomadele ökosillad ja tunnelid. Kui erasektori algatus neid kulusid ei kata, tuleb need kulud katta maksumaksjal.

Milline on mu enda side Muhuga? Olen inimene, kes on lummatud Muhu erilisest kultuurist ja pärandist ning tunnen Muhuga kõige tugevamat isiklikku sidet.

Lisaks on mul Muhus suvila, kuhu plaanin luua oma püsiva kodu.

Kusjuures tean, et minu töö saab alati olema tugevalt seotud ka Tallinnaga (ehk pean väga tihti Muhu ja mandri vahet liikuma).

Loe postitust SIIT!

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 2 152 korda, sh täna 1)