Veisekasvataja Kalev Au ootab digiriigi saabumist Siiksaarde (5)

Lihaveisekasvataja Kalev Au ei jõua ära oodata, millal paljukiidetud e-riik ükskord tema viletsa internetileviga kodukülla jõuab.

KAUA VÕIB! Olgu e-riik või 100-aastane Eesti, ääremaale jagub mõlemat pigem näpuotsaga, leiab Kalev Au.
Maanus Masing



Siiksaare küla Vana-Reinu talu peremehe Kalev Au sõnul pole Lõuna-Saaremaa ranniku lähedal paiknevas Siiksaares telefonileviga kunagi kiita olnud, aga märgatavalt viletsamaks muutus see pärast ülikiire 4G-interneti juurutamist.

Operaatorfirma Telia teatel katab nende ülikiire 4G-internet 97% Eestimaa pindalast, kuid vähemasti Siiksaare puhul ei saa kvaliteetsest teenusest rääkida. Alatasa juhtub, et kõned ei tule koju üldse kohale. “Tahab keegi midagi pakkuda, läbi rääkida või üle küsida, aga minul on telefon levist väljas,” kurdab Au. Pole just eriti usaldusväärne, kuigi nüüdseks oskavad kõik tuttavad ja koostööpartnerid säärase paratamatusega juba arvestada. Suure osa telefonikõnedest peab Au õues. Ka teleripilt kipub kehva levi tõttu seiskuma, rääkimata internetiprobleemidest, mis Eesti paljukiidetud e-riigi taustal eriti kohatult mõjuvad.

Olukorra lootusetust tunnistas Kalevi sõnul ka Telia tehnilise toe töötaja, kes olevat avaldanud osavõtlikul toonil imestust, et Siiksaarest üldse mingid kõned läbi tulevad. Telia andis ühtlasi Kalevile teada, et Siiksaares nad levi parandamiseks kulutusi teha ei plaani, ning soovitas talle parem operaator otsida.

Riigiisad said Euroopa Liidu eesistujamaana e-riigi ülesehitamise eest suure kiituse ja imetluse osaliseks. Riigiasutused pakuvad järjest uusi e-teenuseid, väga aktiivseks on muutunud e-PRIA kasutamine. Elad sa aga juhuslikult Siiksaares, pudeneb sulle kodumaa digirevolutsiooni peolaualt vaid riismeid. Et partnerite või riigiametite ees mitte jänni jääda, käib Kalev Au pangaülekandeid ja PRIA toiminguid tegemas Kuressaares kontoris. “Kindlustused, tehnika müügitehingud, maade rendilepingud, riigihanked – kõik käivad ID-kaardiga,” loetleb Kalev Au. “Kuidas saab nii, et ID-kaart on igal pool A ja O, aga siin riik neid asju ei garanteeri?” küsib talunik, olles rahuolematu, et kõigele lisaks tõmbas riik kriipsu peale ka asjade paranemiseks lootust andnud Digisaare tegevusele.

Kalev räägib, kuidas ta mõni aeg tagasi taotles pangalaenu ning kuidas siis laenuhaldur väljendas imestust selle üle, et põllumeeste digiallkirjaga taotlused ja dokumendid laekuvad sageli öösel 4–5 ajal. Imestada pole siin Kalevi sõnul aga midagi, sest sel ajal, kui normaalsed inimesed magavad, jagub normaalse kiirusega internetti ka ääremaade põlluharijatele. Öeldakse, et inimestest hõredal ääremaal pole mõtet teenust arendada, kuid mida suuremaks käriseb elukvaliteedi mahajäämus nois hüljatud piirkondades, seda tühjemaks need elanikest jäävad.

Petupakkumised tuleb lõpetada

Siiksaares ja naaberkülades on kehva leviga kimpus lisaks Vana-Reinu talule veel paarkümmend majapidamist. Kuuldavasti on mõned pered valinud uue operaatori, ent midagi rõõmustavat sellest sündinud pole. Kuivõrd Telia väljaspool Siiksaaret pakub igati korralikku teenust, siis EMT aegadest ühele operaatorile truu olnud Kalev Au pole teenusepakkuja väljavahetamise peale tõsiselt mõelnud.

Kalevi sõnul ei garanteeri mitte keegi, et uus firma eelmisest paremaks osutub, sest teadaolevalt asub Siiksaare erinevate mobiilimastide leviala piiri peal. Kindlasti kaasneb operaatori vahetamisega asjaajamist ja uusi kohustusi, millest kergeusklikule võib lõppkokkuvõttes kujuneda paras tühja tuule tallamine. Näiteks tegi ühe konkureeriva operaatorfirma müügimees Kalevile “nii hea pakkumise”, mis paraku oma eluvõõruses sisutühjaks osutus.

“Kui ma müügimehele oma aadressi ütlesin, hakkas ta üsna varsti vabandama, sest sai aru, et selles kandis levi puudub,” meenutab Vana-Reinu talu peremees. Kalev Au sõnul jääb talle arusaamatuks, miks tehakse pakkumisi piirkonda, kus teenuse kvaliteet pole garanteeritud. Selline müügitöö pole tegelikult midagi muud kui heauskse inimese peibutamine petukaubaga.
“Mina olen kliendina kohustatud neile arve päevapealt ja sendipealt tasuma, aga nendel ausa mängu kohustus puudub,” on Kalev nördinud.

Kehtib tugevama õigus

Üleüldse jääb Kalevi sõnul telekommunikatsioonifirmadel ka kehva teenuse korral õigust ülegi. Nimesid nimetamata räägib talunik teada-tuntud telepilti pakkuvast ettevõttest, mille töötajad käisid Siiksaares ühel varakevadel, kui puud veel raagus olid, ja kiitsid levi taevani. Jõudsid puud aga lehte minna, kadus ka pilt.

Kui Kalev lõpuks rahulolematuks muutus ja firmale pretensioonid esitas, toimetas töömees digiboksi ekspertiisi. Sealt tuli vastuseks, et digiboksil on kliendi enda süül äikesekahjustus. Kuigi Kalevi sõnul polnud suve jooksul ainsatki äikeseilma, nõudis operaatorfirma sisse digiboksi ekspertiisikulu, millele lisandus viivis maksega hilinemise eest. Õiguse saamiseks tulnuks teenusepakkuja kohtusse anda.

“Näiliselt on see lihtne, aga pole ju hullemat asja kui lihtne asi,” sõnab Kalev Au, kelle hinnangul võinuks operaator sel juhul oma palgal peetavate ekspertidega läbi viia veel teisigi ekspertiise. Olukorras, kus üleriigiline energiahiid ei kipu voolukõikumist omaks võtma, pole kulukas kohtuvaidlus kuigi tervislik.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 1 313 korda, sh täna 1)