ROMANTIKAT TÄIS PALLASMAA MATSI

Pallasmaa küla Matsi talu on väärikas talukoht Muhus, millel vanust juba 150 aastat. “/…/ põlistalu võib arvata rootsiaegsest ainsast Pallasma talust hargnenuks ja 1698. aasta kaardil kandis see juba Matsi nime. Nii võib talunime lausa rootsiaegseks pidada, kuigi siin 18. sajandi teisel poolel ka üks Kõinastust koduväiks tulnud Mats oli!” kirjutab Ülo Rehepapp oma “Muhumaas”. Talu sugupuud on põhjalikumalt uurinud ka Matsi talu praegune perenaine Leida Tänak.

Matsi talu omaaegne peremees ja perenaine Vassili ja Akilina Roi.

 

Matsi talu vana elumaja, mis ei ole tänaseni kahjuks säilinud.

 

Matsi talu eelmise sajandi alguses vaadatuna põhja poolt
(foto pärit Muhu muuseumist).


Teadaolevalt on esimesed kirjalikud märked Matsi põlistalu kohta aastast 1700 ja esimesest ametlikult ülestäheldatud peremehest aastast 1750, siis oli peremeheks Pallasma Laur (1715–1783).

“Ma imetlesin neid imelisi keldreid ja seda, kuidas on selle talu hooned maastikuliselt sätitud – see on koht, mis vajab tähelepanu ja oma ajaloo edasikandmist,” ütleb talu noorperenaine Klarika Tänak. “Minul isiklikult selle taluga ajaloolist sidet kahjuks pole. Aga alates 2000. aastast on mul olnud suur au selle talu tegemistes kaasa lüüa ning olen selle eest väga tänulik. Kiindusin sellesse paika silmapilkselt… Läbi nende aastate, mis olen saanud panustada selle talu heaks, olen leidnud pea igakord erinevaid töid tehes tänutäheks mõne ajalooliselt tähtsa eseme. Suhtun selle talu tegemistesse alati suure respekti ja austusega. Säilinud on suurel hulgal talu dokumente ja võlakirju, mis näitavad, et tegemist oli väga jõuka taluga. Talukompleksist on järel suurem osa hooneid, mis jätab ilusa terviku mulje, kuigi jah, endist talumaja ja tõllakuuri enam järel ei ole. Säilinud on vana talumaja eeskoda ja suur rehetoa ahi, millel daatumid 1875, mis nüüd õue keskmes kenasti mõttelist grillipaika esindab. Õuetuba, nagu me seda paika hellitavalt kutsume…

Talu hoonetest on säilinud vana sepikoda koos viljakuivatiga. Talul oli ka oma veski, kuid ka sellest on järel vaid veskijalg, mille hiljuti perega võsast puhastasime ja mis nüüd kenasti kõigile nähtav on. Kõik ajalooliselt väga vanad esemed oleme enamikus ühte aita kokku kogunud, et neid vajadusel eksponeerida. Erinevaid ajaloolisi esemeid on välja pandud juba korda tehtud aitades, kuid väga palju on esemeid, mis oma õiget aega ootamas, et neile õige koht ja paik leida. Tööpõld talus on suur ja lai ning pidevalt tuleb ajaga võidu joosta, et miskit päris käest ära ei läheks. Kuid usun, et ükskord ikka saabkõik korda, unistada tuleb suurelt!”

Uhkel maakivist keldril on pikk ja väärikas ajalugu.

 

“Üks töö, mis mulle endale väga meeldis, oli aitade uste värvimine,” kiidab Klarika.

Nagu iga huviline ise veenduda võib, on siin unistustest ka palju kaugemale jõutud.

“Jah, võib öelda, et sellel talul on omamoodi õnne olnud, sest väga paljud hooned ja esemed on säilinud algupäraselt. Omal ajal pages talu perepoeg oma viie lapse ja naisega repressioonide hirmus välismaale ning isa ja ema hooldajaks tuli tütar Tallinnast, kes talu varal silma peal hoidis, ikka siiras usus, et omanikud kunagi sealt tagasi tulemas on. Tegelik elu oli paraku midagi muud.

Tore on see, et talu kunagised järeltulijad alles hiljuti Muhu saart külastasid ja rõõmuga tõdesid, et Matsi talu mitte varemeis pole ja selle eest kenasti hoolt kantakse,” räägib Klarika.

Tööpuudust Matsil karta pole. Klarikal on vahvad sõbrad, kellega siin igal aastal talgutöid tehakse.

“Huvitaval kombel enamik sellest talust ongi väga vana ja ehe. Kõigis aitades on säilinud palju ajaloolisi esemeid. Hooned ise on kõik algse välimusega, tehtud on vaid vajalikke parandustöid. Ühel aidal on vahetatud põrandalauad, sest aeg oli seal oma töö teinud ning põrand täies ulatuses sisse vajunud. Üks töö, mis mulle endale väga meeldis, oli aitade uste värvimine, sest see on Muhus nii kombeks ja pani kohe õue särama, sinna sekka mõned Muhu männad veel ustele ning rohkem polnudki vaja…” 

Omal ajal, kui talu peahoone kaotas viimasegi soojapidavuse ning maja palkidesse puukoi sisse puges, tehti kurb otsus, mis vanale majale enam armu ei andnud, ja õuel oleval pikal aidal on ka üks osa lammutatud, sest algselt oli see pikk ait nurgaga.

Vanast küünist on saanud korralik peopidamise paik, kus ka järgmisel suvel on plaanis korraldada mitu kontserti.

 

“Romantikatalu nime all oleme tegutsenud kaks aastat. Me ei ole seda väga suurelt välja reklaaminud. Kõik käib step-by-step,” ütleb Klarika.

 

Erinevaid ajaloolisi esemeid on välja pandud juba korda tehtud aitades.

 

Sarvest tehtud püssirohuhoidik aastast 1852.
Üks viimaseid leide.

Ja kui talgujärg oli jõudnud vana küünini, otsustati, et see tehakse korda seltskonna 50. sünnipäevaks. Et just seal peetakse kõigi ühine pidu. “Viskasime omavahel nalja, et siia võiks tulla ka raadio Kadi tantsutuba,” märgib Klarika.

Paraku sai küün aga sutsu varem valmis. Kuna juubelini oli veel aega, hakkas peas keerlema mõte, et miks mitte korraldada siin vahvaid suviseid tantsuõhtuid erinevate toredate artistidega, nii nagu need toimuvad näiteks Lohusalu sadamas. Esimene kontsert saigi läinud suvelõpul teoks. Õhtu põhiesinejad olid Marek Sadam ja Martin Trudnikov, kuid üles astus ka duo Värsked Õied koosseisus Klarika Tänak ja Getter Hallikmäe.

Leida ja Klaarika – Matsi kaks tublit perenaist.

“Selle paiga eripära on kindlasti maastik, kuhu hooned on paigutatud kõik mõttega, et tekiks tervik. Arvestades ka päikese liikumist päeva jooksul, et päike paistaks hoovi keskmesse ka hilistel suveõhtutel. Kindlasti elasid siin kunagi keskmisest kõrgema ilumeelega inimesed, seda on näha kõikjal, nii hoonetes kui ka esemetes. Selline armas ja romantiline paik, siit tuli mul ka nime idee – Pallasmaa Romantikatalu! Mille alt üritusi ja kontserte korraldan,” räägib Klarika.

Külaliste tagasiside on olnud üllatavat positiivne, seda nii suvekontsertidel kui ka Muhu kohvikute päeval, mil Pallasmaa romantikatalu väravad kõigile avatud olid. “Sel suvel saigi nagu julgemalt avalikult välja tuldud ja piire kombatud, kuidas ja kas üldse oleks potentsiaali sellel paigal. Nüüd usun kindlalt, et tuleb julgelt edasi toimetada. Järgmiseks suveks on plaanis teha Pallasmaa romantikatalus vähemalt kaks korda kuus laupäeviti toredaid tantsuõhtuid, eks elame-näeme. Ikka väikeste sammudega suurte tähtede poole…” on Klarika Tänak veendunud.

Klarika on nelja toreda lapse ema ja vanaema kahele väga armsale poisipõnnile. “Minu suur kirg on laulmine ja pillimäng, astun üles aeg-ajalt, nii üksi kui ka duo Värsked Õied koosseisus. Laulan Tallinna vanimas segakooris Raudam ning olen seal ka koorivanema ametis. Minu laule/loomingut on aeg-ajalt tellitud ka raadio Kadi soovisaates…”

Pildid TÕNIS KIPPER,
IRINA MÄGI, ERAKOGU

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 397 korda, sh täna 1)