Ettevõtjad tahavad Saaremaa maailma viia (10)

Saaremaa ettevõtjate liidu, Kadi raadio ja Saarte Hääle koostöös toimunud konverentsi “Suur on väike, väike on suur?” võtmeteemaks kerkis Saaremaa avatumaks ja ligitõmbavamaks muutmine.

POOLSAARLANE: Kübassaare poolsaare tipus elav ja ennast poolsaarlaseks nimetav Indrek Kasela panustab elu-ollu just nimelt siin, kus tema arvates on võimalik midagi korralikku ära teha.
MAANUS MASING

Kogenud investor ja toiduainetetööstuse kontserni PRFood juhatuse liige Indrek Kasela tutvustas konverentsil oma ideed Saaremaa 3.0, mis sisuliselt tähendab Saaremaa üheskoos turundamist.Ta tõi näiteks Saaremaaga sarnase Gotlandi saare, mis on suutnud end väga hästi n-ö käima tõmmata.

Saaremaal elav ja end seega poolsaarlaseks nimetav Kasela panustab oma hinnangul elu-ollu just nimelt siin, kus tema arvates on võimalik midagi korralikku ära teha.

“Tallinn on suhteliselt tuksis, aga meil on pärast haldusreformi lõpuks ometi üks vald – saame teha asju koos, turundada koos ja meil on selleks kõigeks palju paremad võimalused,” leidis ta. “Saaremaa võib vabalt olla sama kõrgelt hinnatud, kui on Gotland. Meil on ülihea platvorm, aga see tuleb ära disainida ja turundada, et saaksime kasumlikumalt pikaajaliselt tegutseda.”

Saaremaa luksussaareks

Fakt on Indrek Kasela hinnangul, et juba praegu tehakse Saaremaal maailma parimaid kaatreid ja piimatooteid, siit tulevad ka parimad liha- ja kalatooted. “Tõesti, odavam oleks toota kuskil mujal, aga mitte kunagi ei jõua see bränd kuskil mujal omadega sellisele järjele, seega on ettevõtjate kohus hoolitseda, et kogu regiooni maine oleks väga hea,” kõneles ta.

Kasela idee on teha Saaremaast n-ö luksussaar, kus tulevadki välja vaid luksustooted, kus öömaja eest juletakse küsida korralikku summat ja kuhu on olemas korralikud ühendused. Seejuures mitte ainult adekvaatne lennuliin Kuressaare ja Tallinna vahel, vaid mitmed erinevad liinid Kuressaarde otse Helsingist, Stockholmist, Riiast ja mujalt.

“Gotlandilt saab suvel lennata seitsmesse Vahemere-äärsesse paika. 500 000 inimest lendab tänu sellele Gotlandile kohale,” märkis ta. Aga kui inimene tuleb Tallinna kaudu Saaremaale, on ta paraku osa raha tee peal juba ära kulutanud. “Meie asi on teha nii, et ta hakkaks raha kulutama alles siis, kui ta siia jõuab!” on Kasela idee.

Esimene mitteametlik töögrupp Saaremaa 3.0 osas on Kasela sõnul olemas. Ta avaldas lootust, et ka ülejäänud kohalikud ettevõtjad võtavad ideed tõsiselt, et sellega õnnestuks tugevalt edasi minna. “Et me võiksime luua sellise korraliku huvigrupi, mis suudaks meid rahvusvaheliselt korralikult turundada,” põhjendas Indrek Kasela.

Infotehnoloogia ettevõtja, Saaremaa juurtega Sten Tamkivi rääkis sellest, kuidas tehnoloogia on avardanud inimeste võimalusi elada ja töötada mujal kui oma sünnimaal. “Arvan, et riikidel ja omavalitsustel on paras hetk mõelda mitte ainult sellele, kuidas olla hea koht nendele inimestele, kes on siin sündinud-kasvanud-elanud ja lõpuks siin ka surevad, vaid kuidas olla see koht, mida inimesed ei lülitaks oma elukohtade või oma iga-aastaste liikumiste seast välja,” leidis Tamkivi. Ettevõtja Raivo Hein pidi alguses tulema seminarile rääkima pigem filosoofilist juttu, ent hiljutiste sündmuste valguses tuli kõneks sillaehitus.

Viimaste nädalatega Eesti üheks enamtsiteeritud inimeseks tõusnud Hein märkis sillaarengutest rääkides, et esmaspäeval kohtub ta vabariigi presidendiga. Samuti on alanud ettevalmistused sillateema viimiseks valitsuse istungile.

Sild tagaks põhiõigused

Raivo Hein ütles, et sillaidee toetab eelkõnelejate Indrek Kasela ja Sten Tamkivi juttu. Kasela rääkis vabast liikumisest ettevõtluses ja Tamkivi sama inimeste puhul. “Vaba liikumine on meie põhiõigus,” toonitas Hein ja lisas, et saarlastel seda õigust praegu ei ole. Tänapäeval saab 15 tunniga sõita teise maailma otsa ja nelja tunniga näiteks Türki puhkama, kuid Saaremaale sõit võtab kauem aega.

Raivo Hein.
Foto: MAANUS MASING

40% oma ajast Saaremaal elav Raivo Hein rääkis, et kui ta varem kopteri asemel rohkem autoga liikus, pidi ta aastas üldjoontes 150 tundi praamidega liiklema. See on ligi seitse ööpäeva. Heina sõnul on aeg nii väärtuslik asi, et selle kasulikumalt kulutamise võimaluste nimel tuleb tegutseda.

Sillaidee algataja sõnul on kõige suurem risk projekti juures poliitiline. Alates poliitilise otsuse vastuvõtmisest kuni näiteks doteerimiseni ja lubaduste pidamiseni. Hein ütles, et Eesti riigi sünnipäeva-aastal võiks valitsusel olla julgust see tähtis otsus ära teha ja lasta inimesed liikuma. Samas tõdes ta, et riik on sillateemal teinud juba väga suure töö, mis oluliselt lihtsustab nende tegemisi. “Uuritakse veel väga põhjalikult,” märkis Hein ka tulevikus tehtavate uuringute kohta.

Oma sõnul saab ta väga hästi aru, et paljud inimesed pelgavad sillaga kaasnevaid mõjusid. Ei teata, mis täpselt saama hakkab. Raivo Hein toonitas, et tegu on väga emotsionaalse teemaga ning ta ei halvusta kedagi, kes on silla vastu. Kellegi mõtted ei ole valed.

“Ma ei näe sillale alternatiivi,” ütles ta esinedes. Tema sõnul teeks liikumisvabadus Saaremaast koha, kuhu inimesed saavad ja tahavad tulla.

Raul Vinni, Kertu Kalmus, Monika Puutsa


Eestlane ei ole soomlane

Rootsis sündinud pärsia juurtega Eesti geeniteadlane, Tartu ülikooli Eesti Geenivaramu vanemteadur Lili Azin Milani rääkis publikule geenidest ja personaalmeditsiinist.

Milani sõnul on Saaremaa 52 000 geenidoonori seas üsna hästi esindatud: 212 geenidoonorit elavad Saaremaal, 926 on aga Saaremaal sündinud.

“Kui uurida eestlaste – ja ka saarlaste – DNAd, siis on eestlased pigem sarnased eurooplastega kui soomlastega,” märkis Milani.

Personaalmeditsiinist rääkides tõdes Milani, et vaid üks protsent haigekassa eelarvest kulub haiguste ennetusele. “Me ei pea ootama, et inimene jääks haigeks – saame päris palju ennetavalt uurida näiteks rinnavähi mutatsioone,” kinnitas ta.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 1 724 korda, sh täna 1)