Jooned, mis ühendavad, selle asemel, et eraldada (3)

“Olen oma viimaste aastate tegemistes jõudnud kindlale veendumusele, et maakaardid on valesti joonistatud, olgu see siis Eesti, Euroopa või maailma kaart,” ütles eilsel Saaremaa ettevõtjate liidu aastapäeva konverentsil infotehnoloogiaettevõtja, Ruhve küla elanik Sten Tamkivi. “Jooned, mille joonistamisele arvutiekraanil raisatakse tohult piksleid, eraldavad, mitte ei ühenda.”

Jooned, mis on valla, linna või riigi ümber, tähistavad piiri – asja, mida ei ole tegelikult olemas. Ainus koht, kus valla- või riigipiirid eksisteerivad, on inimeste pead. Mitte keegi ei ole kunagi näinud füüsilist piiri enne, kui inimene sinna läks ja vaia maha pani, sest mitu inimest olid kokku leppinud, et sealt peab see joon jooksma.

Minu jaoks on palju olulisemad need jooned, mis inimesi ja kohti ühendavad. Miskipärast on meil aga väga vähe kaarte, kus sellised jooned peal. Kui vaatad lennukis istudes lennufirma voldikust kaarti, mis näitab, et Tallinn on ühendatud Helsingiga, siis on see hoopis teistmoodi kaart. Lennu-, laeva- ja kaubaliinide kaardid näitavad, kus ühendused toimivad, millised riigid omavahel kauplevad, kus raha liigub. Kõik sellised kaardid, mille jooned kohti ja inimesi ühendavad, on palju põnevamad.

Mida selline inimeste ja asjade liikumine tähendab indiviidi, ettevõtete ja riikide jaoks ning kuidas Saaremaa sellele pildile mahub?

Elu mitmes kohas

Kui rääkida indiviididest – statistika järgi elab maailmas 234 miljonit inimest teises riigis kui see, kus nad sündinud on. Veerand miljardit inimest – see on tohutult allahinnatud number. Seda statistikat teeb ÜRO, kes vaatab, millised riigid on viimase kümne aasta jooksul väljastanud elamislube teiste riikide inimestele. Mina näiteks olen elanud oma perega nüüdseks neljas riigis: Eestis, Ühendkuningriigis Londonis, Singapuris ja umbes kümnendiku oma elust USA-s Californias Silicon Valleys. Elamise all pean silmas, et lähen kuhugi, rendin seal korteri, lapsed käivad seal koolis ja lasteaias.

Ilmselt ei ole ma mitte kunagi kuulunud sellesse ÜRO statistikasse: kõigi oma mujal elatud aastate jooksul olen kuueks kuuks sattunud Ameerika Ühendriikide residendiks. Arvan, et ÜRO ei saa sellele veel pihta, kui keegi kuueks kuuks kuskil välja ilmub.

Skype oli mõnes mõttes projekt, mille käigus üritasime teha maailma väiksemaks metafoorilises mõttes – kui saad kõikide inimestega maailmas tasuta rääkida, siis võid lõputus koguses uusi ühendusi luua. Nüüd ehitan ma tarkvara, mis aitab inimesi füüsiliselt ringi kolida. Mõttetöö käigus oleme jõudnud selleni, et tegelikult on tänapäeval liikvel umbes 750 miljonit, miljard inimest – kes käib pikemal ärireisil, kes läheb kuhugi kaheks nädalaks või kaheks kuuks. Noored inimesed ei ütle enam “ma elan Stockholmis ja külastan Londonit”, vaid plaanivad oma kalendrit näiteks nii: “Ma võin elada küll Stockholmis, aga tahaksin käia talvel kaks nädalat Kesk-Euroopas suusatamas, siis Austraalias sõbral külas ning Jaapani reis tuleks ka sel aastal ette võtta.” Kokkuvõttes ei ole inimese iga-aastane elu enam ühe, vaid mitme koha elu.

Miks see nii on? Esiteks, inimese kulud sõltuvad jätkuvalt sellest, kus ta asub. Tavalise inimese käest tema elu jooksul läbikäivast rahast 70% kulub ainult kahele asjale: elukohale ja maksudele. 70% rahast annab ta ära. Inimese kulud on kohalikud.

Teiseks, inimese tulud ei ole enam ammu kohalikud. See, kust tuleb su sissetulek, ei ole seotud selle kohaga, kus sa füüsiliselt asud.

Kolmas asi, mis on juhtunud, on see, et tehnoloogia on muutnud inimeste võimalust oma asukohta vahetada. Selle kulu läheneb väga kiiresti nullile. Aastal 2018 on väga lihtne ette kujutada 24aastast programmeerijat või graafilist disainerit, kes istub lennukisse, maandub kuskil, avab oma arvuti ja jätkab töö tegemist sealt, kus see tema eelmises asukohas pooleli jäi. Lennujaamas ootab teda auto, et viia ta korterisse, kus ta saab järgmised kolm nädalat peatuda. Sel hetkel ei ole veel vajalik, et ta teaks selle linna nime. Veel kümme aastat tagasi polnud niisugune asi võimalik, aga tehnoloogia areng on meilt ära võtnud terve portsu probleeme.

Seega – kui kõik su kulud on kohalikud, sõltudes su asukohast, sinu tulud aga ei sõltu su asukohast ning tehnoloogia võimaldab sul üha kiiremini ja valutumalt oma asukohta vahetada, siis on eraisiku jaoks kõige suurema efektiga võimalus oma eluolu parandada – näiteks majanduslikus või väärtuste mõttes – asukoha vahetus. Lihtne näide: kui soovid saada bussijuhina kaks-kolm korda rohkem palka, siis kolid Soome. Kui soovid aga paigale jääda, Saaremaal elada, ent tahad programmeerijana palju rohkem raha teenida, ei koli sa kuhugi, vaid vahetad kohaliku tööandja California tööandja vastu.

Inimeste ajaloolisele huvile ringi liikuda ja maailma näha on nüüd lisandunud nii tugevad majanduslikud ja väärtuste põhised põhjused, et tempo, millega inimesed hakkavad ennast maakera pinnal “ümber sorteerima”, ainult suureneb. Ning tehnoloogia aina kiirendab seda tempot.

Suur väljakutse

Kuidas saaks teha nii, et palju väärtust loova inimese asukohtade “portfellist” Saaremaa kuhugi ei kaoks? Et ükskõik kus ta juhtumisi tahab maailmas elada ja oma tööd teha, leiaks ta kuu või kaks aega Saaremaalt läbi käia?

See on ettevõtete jaoks väga suur väljakutse, kuidas neid inimesi siduda, samas anda neile vabadus näha maailma erinevate nurkade alt. See on küsimus, mis puudutab umbes 10 protsenti maakera elanikest, kes on täna liikvel.

Mis on kõige selle mõju riikidele? Halb uudis on see, et rahvusriikide formatsioon ja olulisus muutub oluliselt. Täna on maailmas ca 220 riiki ja suveräänset territooriumi. Arvatakse, et neid lisandub meie eluaja jooksul veel poolsada.

Hea uudis on, et väiksemate kohtade, kogukondade ja linnade tähtsus kasvab selle käigus oluliselt. Inimesed otsivad endale identiteeti, mille osa olla, ja inimesi, kellega nad sarnanevad. See on minu arvates Saaremaa-suguste kohtade tohutu võimalus.

Arvan, et riikidel ja omavalitsustel on paras hetk mõelda mitte ainult sellele, kuidas olla hea koht nendele inimestele, kes on siin sündinud-kasvanud-elanud ja lõpuks siin ka surevad, vaid kuidas olla see koht, mida inimesed ei lülitaks oma elukohtade või oma iga-aastaste liikumiste seast välja.

Lühendatud üleskirjutus suulisest ettekandest

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 893 korda, sh täna 1)