Raivo Hein: praamisõidu aeg võetakse meilt lihtsalt ära (68)

Ettevõtja Raivo Hein koos mõttekaaslastega lõhkas mõni nädal tagasi korraliku pommi: teeme üle Suure väina silla. Tema sõnul sõltub nüüd palju poliitikute julgusest lõpuks see oluline otsus ära teha.

Kogu aeg räägitakse Saaremaa sillast, kuid tegelikult on see ikkagi Muhu sild.

Muhuga on selles osas natuke kehvasti läinud küll. Aastaid ja aastaid on räägitud Saaremaa sillast, sealt see ebakorrektne nimi tegelikult tuleb. Püüame siis olla korrektsed ja rääkida Muhumaa sillast.

Kuidas see sillaidee nüüd üles kerkis? Kas oli nii, et käisite mõttekaaslastega saunas, võtsite napsi ning otsustasite, et teeks silla?

Selliseid situatsioone on ikka olnud, kus käid saunas, võtad napsi või võtad niisama napsi ning piisavalt hulle ideid tuleb. Seekord see päris nii ei olnud. Aastatega on lihtsalt tekkinud tõdemus, et seda silda sinna ei tule, kui see jääb riigi teha. Saame ettevõtjatena riigile siin palju abiks olla.

Miks sul seda silda näiteks vaja on? Sul ei ole ju meeletut ajapuudust, et praamisõit peaks nii vastumeelt olema?

Isiklikul tasandil mul polegi seda silda vaja. Saan edukalt ka helikopteriga kohale. Talvel reeglite tõttu ei saa ja siis olen paratamatult sunnitud autoga sõitma. Kinnitan veel kord, et see ei ole mitte minu isikliku soovi pärast. See on mõte anda midagi riigile, midagi tähtsat tema elanikele ja tervele piirkonnale.

Sa tõid reedesel konverentsil välja, kui palju sul tegelikult aega kulub praamiga sõitmisele. See oli üsna muljet avaldav ajaühik.

Eks see sõltub sellest jah, et palju sa sõidad. Kui võtame, et jämedalt tund aega kulub ühele sõidule. Võib olla muidugi ka 30 minutit, kui väga täpselt tuled, või 45 minutit, kui tuled varuga. Kui sa käid iga nädal korra mandril, teeb see kaks korda tund aega praamisõitu. See teeb praktiliselt viis ööpäeva aastas, mis sa raiskad ootamise ja laevasõidu peale. Minu elu on aga minu jaoks väga tähtis ja aeg on mu kõige kallim vara. Ma saaks selle viie ööpäeva jooksul teha ükskõik mida muud. Pidada lõunauinakut, laiselda, põllumaad künda, teha puutööd või taevast pildistada. See aeg võetakse meilt ära ja keegi ei anna seda meile mitte kunagi tagasi.

Nagu ma olen aru saanud, siis silla rajamise esimeses etapis tulevad miljonid ettevõtjate taskust. Miks peaks keegi panema ühe sellise projekti sisse meeletuid summasid? Rikkaks sellega ju ei saa?

Sild hakkab põhimõtteliselt teenima tegelikult juba esimesest päevast alates. Tulemus võib-olla ei ole esimestel aastatel kasumiaruande järgi kohe plussmärgiga. Aga ta jõuab plussmärgini üsna pärast avamist. Kui riik annab õiguse viiskümmend aastat seda silda opereerida, siis selle viiekümne aastaga teenitakse mõistlikult selle silla ehitusraha tagasi ja mõistlik kasum ka veel otsa. Selge on see, et kui keegi raha mängu paneb, siis ta ei tee seda vaid naeratades ja heast südamest.

Mis paneb näiteks sind isiklikult nii palju raha sinna alla matma?

Kindlasti on küll ja küll neid kohti, kuhu ma seda raha suurema tootlusega saaks panna. Ma olen siiski juba nii vana, et ma tahaks teha midagi suurt ja korralikku. Midagi sellist, mis puudutab ehk kümneid tuhandeid inimesi.

Ma arvan, et tunnen ennast lihtsalt hästi, kui ma suudan inimestele midagi pakkuda. Kui sa midagi tahad teda, siis tuleb seda teha kirega, ja kui sa teed asju, mis inimestele korda lähevad, siis on hästi ju.

Kas sina ja su mõttekaaslased annate endale aru, et olete käima tõmmanud Eesti-siseselt võib-olla sajandi projekti.

See ongi ju niivõrd tähtis asi. Rahalises mõttes on suuremaid asju. Hinnaklassist rääkides, siis Tartusse plaanitava tselluloositehase hind on üks miljard. Sild puudutab jälle rohkemaid.

Loomulikult me ei andnud endale aru, et oma uudisega sellise lumepalli veerema lükkame. See näitab jällegi teema olulisust. Tahtsime lihtsalt teavitada, et meil on sellised plaanid.

Kas mulle vaid tundub või on võimalike vastaste poolel tõepoolest kuidagi vaikne? Kus on keskkonnaaktivistide artiklid, miks keegi ennast kuskile ei ahelda?

See ainult tundub nii. Ma olen nendega küll ja küll kokku saanud. Artikleid on olnud ja muidugi on meil ka probleeme, mida arutada.

Eesmärk ei ole neist üle sõita, kuid teistpidi peaksime jällegi leidma kompromissi. See on raske koht. Küsimus on, kui palju on keskkonnainimesed valmis järele andma selleks, et inimesed saaksid elada, terve maakond saaks elada. Seda ka juhul, kui öösel 0,05 protsenti rändlindudest võib-olla vastu silda lendab. Me oleme plaaninud igasugu leevendavaid meetmeid. Tuled, helid ja kõikvõimalikud muud asjad.

Kas sa ise vaimusilmas juba näed, milline see sild saaks olema?

See tuleb siis, kui trassid ja sillad on välja valitud. Eks me kõik tahaksime, et oleks selline uhke ja kallis vantidega sild. Lõpuks taandub kõik ikkagi rahale. Peame pigem tegema sellise tagasihoidliku välimusega, kuid korraliku konsoolsilla.

Sa oled öelnud, et kõige suurem risk on poliitiline risk. Kas kardad, et poliitikud võivad sillaplaani kergemini ära rikkuda kui näiteks keskkonna eest seisjad?

Ma mõtlesin poliitilise riski all pigem seda, et kui sild on juba valmis, siis investorid ootavad mõistlikku tootlust. Kui ühel hetkel ütleb riik, et nüüd on selline olukord, kus me enam ei saa toetada ja kirjutab oma raha maha.

Kas see sillapakkumine on riigile nagu pakkumine, millele ei öelda on väga raske?

Eks Eesti riik peab arvestama, kui paljusid inimesi see ikkagi puudutab. Teisalt kui öeldakse, et ei saa silda teha, kas siis ikka ei saa või ei taha? Kõiki asju saab teha. Kõik sõltub poliitilisest julgusest ja vastutusest. Sellest, kas sa julged vastutust võtta. Muidugi võivad asjad viltu minna. Võib näiteks majanduslangus tulla. Samamoodi võib teha valesid otsuseid lihtsalt teadmatusest ja rumalusest.

Palju räägitakse sillaga seoses identiteedi kadumisest. Kuidas sina seda identiteedi asja näed?

Identiteet on väga emotsionaalne asi. Seda on hästi raske seletada. Kas identiteet on selles, et meie ümber on meri ja kasvavad kadakad? Kas identiteet on seda tugevam, mida raskem on saarele saada? Kui tulla praamiga üle, siis on identiteet, aga kui tuled mööda jääteed kiiremini, kas siis enam pole? Kui paneme sillale kiirusepiirangu 30 km/h ja teeme sõidu aeglasemaks, kas siis on identiteeti rohkem? Mina ei tea, millised on õiged vastused. See on täpselt nii, kuidas identiteet inimese peas on. Minu jaoks hakkab identiteet muutuma juba siis, kui ma Ristilt Virtsu poole pööran.

Sa oled öelnud, et tavaliselt inimene saab aru, et kaks pluss kaks on neli. Vahel on inimene endale pähe võtnud, et vastus on hoopis seitse. Teda on väga raske ümber veenda. Kuidas sa seda siis teed?

Sa pead olema väga osav suhtleja ja tunnistan, et mina seda ei ole. Sa pead selle teisele niimoodi selgeks tegema, et ta ei tunneks ennast rumalana. Kui sa ütled, et ta on loll, siis ta solvub. Peab seletama nii, et ta lõpuks ise ütleks vastuseks neli.

Oled sa selleks valmis, et seda silda ikkagi ei tule? Ükskõik mis põhjusel.

Loomulikult võib kõike juhtuda. Ma ütlen veel kord, et ma ei ole kõikvõimas ja kõige targem inimene. Kui on inimesi, kes suudavad silla teha paremate tingimustega, vähem loodust kahjustades ja odavamalt, siis ma surun sellisel inimesel kätt ja tõstan oma käed üles. Eesmärk on jõuda sillani, teen seda siis mina või teeb keegi teine.

Kui mina pean seda vedama ja ühel hetkel jõuame sinnamaani, et investorid ei usu enam sellesse plaani, siis tuleb samuti käed tõsta. Või teha plaani paremaks ja leida uusi investoreid. Kuid me kõik oleme kindlasti võimelised eksima.

Mis sa arvad, kas praamid jäävad liikuma, kui sild on valmis?

See on riigi otsustada, aga ma ei näe siin majanduslikku põhjendust, miks nad peaksid.

Rääkisin mõni päev tagasi ühe muhulasega. Tema ütles, et kui sild tuleb, siis tulgu see korralik ja ausalt tehtud.

Ma olen kogu aeg öelnud, et see on poliitikaväline ja -ülene projekt. Kui keegi tahab hakata meilt sellega seoses raha välja pressima, siis annan ma sellest teada vastavatele organitele. Me ei kavatse raudselt mitte midagi maksta, et saada kellegi nõusolekut või kuskile mõnda allkirja. Vastupidi, me kavatseme olla täiesti läbinähtavad.

Kindlasti ei saa me mööda mõelda sellistest variantidest, et näiteks Muhumaad tuleks toetada. Võtavad nemad ju esimese löögi vastu. Kas ehitame mõne tee laiemaks, toetame mõnda õpilast või aitame vallal mingit projekti ellu viia. See ei ole altkäemaks, see on koostöö. On ju nii, et kui sa midagi tahad, siis sa pead ka tagasi andma.

Kasvõi seesama, et paigaldame sillale kaks-kolm hektarit päikesepaneele, mis annavad taastuvenergiat. Ka loodusele tuleb tagasi anda.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 2 860 korda, sh täna 1)