GENIAALSUSEST JA LOLLUSEST: Pööbel ei osanud lugeda ja – kord oli majas! (1)

Erki Aavik

Kui palju Suurbritannia monarh joob? Kellega see lätlanna enne elas? On nad juba lahus? Kas sellel on juba noor silmarõõm? Kas neil on titt tulemas? Aga kas too käib kodus alasti? Mis värvi aluspükse ta kannab… kui kannab? Oh sa kuram, näe – tissid paistsid! Kas sa tead, selle laps jäi narkotsiga vahele!

Need on küsimused, millele aina rohkemad leheveerud vastuseid otsivad. Kas leitud vastused ka ligilähedaselt õiged on, see pole kuigi tähtis.

Nagu igas valdkonnas, nii on ka kollase ajakirjanduse ja igasuguse klatšiga seotud erinevad tarbijarühmad. Ühtede jaoks see ongi “elu”. Nad tarbivad kuuldusi neile võõraste inimeste isiklikust elust uudiste pähe ja on sellega rahul. Neid vist ongi enamus. Siis on sellised, kes kõnealuse kollase kõrvale loevad-vaatavad-kuulavad ka pisut rohkem uudiste moodi olevat voogu. Kas loomupärase huvi või töö iseloomu või ümbritseva seltskonna pisut kõrgemate nõudmiste tõttu. Ka nende jaoks on loomulik sellise sõnumivoo tarbimine ja selles ruumis elamine-suhtlemine. Veel üks tuff ja oleme seltskonnas, kes kõike seda loeb ja teab, kuid lugemist ja mõnikord ka teadmist salgab ning võimalust mööda varjab. Ning siis on inimesed, kes otsivad ajakirjandusest ja meediast üldse päris uudiseid ning jätavad kollase rentslivahu tähelepanuta. Neid huvitab, mis maailmas ja meie ümber tegelikult juhtub.

Kas ma andsin neile gruppidele kuidagi hinnangu? Et kas ühed on paremad kui teised? Ei andnud, sest see ei muuda midagi, mida üks isik arvab. Ja ma muide ei arvagi, et ühed on paremad, teised halvemad. Sest alati on olnud aadel ja pööbel, aadel ehk kõrgem seisus ja pööbel ehk harimatu rahvamass. Nende mõistete sisu on muidugi muutunud ja ega neid sõnugi enam ei kasutata, kuid nähtus ise on olemas. Varasemal ajal ei osanud pööbel lugeda ja jättis seetõttu otsustamise neile, kes oskasid. Nojah, ega’s iga aadlimeeski lugenud, isegi kui oskas. Revolutsioon algas siis, kui keegi kirjaoskamatutele midagi ette luges, olles sageli ise kah kirjaoskamatu.

Mõni peab tänapäeva aadliks isikuid, kel on parem ärivaist ja rohkem vedamist, teisisõnu neid, kel rohkem raha ja asju. Ja pööbliks neid, kes esimeste jaoks palgatööd teevad. See on mõistagi lihtsustatud nägemus ja ei ava nähtuse olemust. Palgatööliste, ka madalama palga eest töötajate hulgas on rohkesti intelligentseid, haritud, taiplikke, heade kommetega meeldivaid inimesi, kes lisaks kõigele on mõnikord eluga rahulgi. Ja rahakate hulgas leidub – nagu enamik meist on kogenud – kõiksugu matse ja mühakaid, kuid ega’s nad kõik sellised ole!

Niisiis on tänapäeval asjad segamini, nagu keeled pärast Paabeli torni kukkumist. Ja lähevad veel rohkem segamini, kui aasta pärast rahvaesindajate valimisel jätkame väliste tunnuste ja harjumuspärase eelistamist. See osa, kes seltskonnauudiste ja sõnumirämpsu lugemisest või vältimisest sõltumata on oma homsest päevast huvitatud, peaks lähenevatele valimistele mõtlema just sama hoolega, nagu kandideeriv poliitik.

Kas valime asju ajama telediktori, sest usume, et kõik, mida ta ekraanilt räägib, on ta ise välja mõelnud? Mõni telediktor ongi ju tegelikult tark ja taibu, aga mõni jällegi ei ole, tal on ainult ilus hääl ja enam-vähem väljanägemine. Kas valime parlamenti rikka inimese lootuses, et ta ei tüki vargile ja muidu meie raha raiskama? Kas me siis eeldame, et vähema varaga isikud on kõik vargad või saama peal?! Ei eelda ju, rahvasuugi räägib vastupidist (mis ei ole jällegi omakorda mingi lõplik tõde).

Mida siis teha? Tõepoolest, juba aegsasti, nagu kandideerijadki, mõelgem, kes neist võiks näha suuremat pilti. Kes ei tõttaks esimese asjana valetama, kui maksuotsused kassa täitmise asemel seda hoopis kõhnutasid? Kellel oleks julgust hakata pöörama ametnike võimu, kes millegi eest tegelikult vastutamata minu igapäevast elu viletsamaks voolivad? Ja – kõige tähtsam – kellel oleks oidu vahet teha, mis on paratamatu ja mis on kellegi, näiteks ametnike süü, ja milline ametnik on õige ja hea, ja mis on üleüldse tähtis?

Mõelgem! Proovigem vähemalt…

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 513 korda, sh täna 1)