Põhjavett ohustab enim maapealne reostus (2)

Riigikontrolli auditist selgus, et põhjavee olukord ei ole mitmel pool kiita ning inimeste joogivee kvaliteet võib olla reostuse tõttu rikutud. Saaremaal tuleb pöörata tähelepanu sellele, et reostus kaitsmata aladelt vette ei jõuaks.

Riigikontrolli auditi põhjal on Eesti 39 põhjaveekogumist kaheksa halvas seisundis ja kümme heas, kuid ohustatud seisundis, vahendas ERR. Riigikontrolli vanemaudiitori Viire Vissi sõnul on Saaremaa põhjaveekogumi seisund hea, kuid nõrgalt kaitstud põhjavee tõttu peab tähelepanu pöörama maapinnalt tulenevale reostusele.

Riiklikul tasemel on Saaremaa määratletud ühe põhjaveekogumina (siluri Saaremaa põhjaveekogum) ja selle seisund on hinnatud heaks.

Ligi kaks kolmandikku Saaremaa elanikest saab oma joogivee ühisveevärgist ja see on terviseameti andmetel valdavalt hea kvaliteediga. Ülejäänud elanike kaevusid regulaarselt ei kontrollita ning inimesed peaksid seega ise oma kaevuvee kvaliteedi pärast muretsema.

“Seda peamiselt seetõttu, et üle poole Saaremaa territooriumi põhjaveest on kaitsmata või nõrgalt kaitstud, mis tähendab, et maapinnalt tulenev reostus jõuab kiiresti põhjavette. Põhjavett võivad Saaremaal ohustada eelkõige põllumajandusest tulenev reostus – väetiste ja taimekaitsevahendite kasutus, sõnniku- ja silohoidlad –, aga ka ühiskanalisatsiooniga ühinemata majapidamised ja jääkreostuskolded (endised sõjaväebaasid, asfaltbetoonitehased jms),” rääkis Viire Viss.

Saaremaal tuleb tema sõnul tähelepanu pöörata ka kaevude rajamisele rannikupiirkondades, kuna sealne põhjavesi on looduslikult merevee mõju all, mis põhjustab liiga kõrget kloriidide ja naatriumisisaldust põhjavees.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 773 korda, sh täna 1)