Liis Koppel: ka väikeasulad peavad olema moodsa taristuga

“Ma arvan, et kõik ei peaks koonduma Kuressaarde, ka väiksematest asulatest ei tohi elu kaduda,” ütleb vastne vallaarhitekt Liis Koppel.

SÜMBOOLNE PAIK: Endine Kuressaare linnavalitsuse vanemarhitekt Liis Koppel on nüüd suure Saaremaa valla vallaarhitekt, töökoht on jäänud aga samasse majja, sest osa vallavalitsusest asub endises linnavalitsuse hoones.
Geili Heinmaa



Liis Koppel peab ennast põliseks pärnumaalaseks. Saaremaale tuli ta pärast maastikuarhitektuuri eriala magistrikraadiga lõpetamist. “Kuna meri on mul hinges, siis otsustasin valida õpingute lõppedes elu- ja töökohaks merelähedase linna,” räägib Liis Koppel. Et parajasti sel ajal, 2011. aastal, otsiti Kuressaare linnavalitsusse vanemarhitekti, otsustas ta kandideerida ja osutus ka valituks.

“Isiklikke kontakte mul siis veel Saaremaaga polnud, oli ainult suur soov ja tahtmine teha erialast tööd ja kohas, mis meeldib.”

Enne Kuressaarde tulekut töötas ta Tartus ühes erabüroos projekteerija-planeerijana ja oli Pärnu linnavalitsuses linnaarhitekti praktikal.

Hoida silm peal

Kuressaare linnavalitsuses töötas Liis Koppel vanemarhitektina kuni lapse sünnini. Kui kuulutati välja vallaarhitekti konkurss, tundis ta oma sõnul, et ei taha uue omavalitsuse sündi kõrvalt vaadata, vaid et see töö annab võimaluse midagi oma keskkonna ja inimeste jaoks ära teha.

Mõistagi on vallaarhitektil praegu palju tegemist, alates oma meeskonna käivitamisest. “Inimesed on koondunud vallavalitsusse erinevatest kantidest ja on erineva taustaga, tööülesanded tuleb paika saada ja toimima panna,” räägib Liis Koppel. Toimetada tuleb projekteerimistingimustega, ehitus- ja kasutuslubade ning planeeringutega. “Nii mõnigi on oodanud oma plaanide ja projektiga just aega, mil Saaremaal on üks vald.”

Ja kui seni on käinud ehitus- ja planeeringualane tegevus pigem kandipõhiselt ehk siis igal väikesel vallal on toimunud see omamoodi, siis suures vallas tuleb tase ja põhimõtted ühtlustada. Kasu peaks see tooma kõigile.

Vallaarhitekti ülesanne ongi Liis Koppeli sõnul hoida kogu valla planeerimis- ja ehitusalasel tööl silm peal – koordineerida, tekitada suundi ja visioone, olla ka järelevalve eest.

Kuigi maakonnas on varemaltki koostatud ja kehtestatud erinevaid üldplaneeringuid, tuleb suures Saaremaa vallas algatada uus üldplaneering – mitte et see olemasoleva pea peale keeraks, ütleb vallaarhitekt Koppel, vaid et mõningaid asju tuleb ehk ümber vaadata ja uute eesmärkide järgi seada.

Ta tõdeb, et Kuressaare linnal on olnud aegade jooksul väga tugevaid arhitekte, näiteks Lilian Hansar ja Hannes Koppel. “Minu soov on seda tugevat visiooni ja mingis mõttes ettetallatud rada jätkata.”

Väärtustada tervikuna

Kuressaare kõrval tuleks Liis Koppeli sõnul arendada endisi vallakeskusi ja väikeasulaid, et need oleksid kaasaegsed, elanikesõbralikud ja moodsa taristuga. “Saaremaal peab olema hea elada, tööd teha ja puhata,” räägib ta.

Saaremaa on tugevalt oma identiteediga ning seda peab ka tulevikku kandma, on vallaarhitekt veendunud. “Saaremaal kui päikese-, tuule- ja mererohkel paigal on väga suur potentsiaal taastuvenergia suuremaks kasutamiseks ning saada ses osas piirkonnana üheks eestvedajaks ja oma näo kujundajaks Eesti näitel.”

Kui rääkida valdkonna pehmematel teemadel, siis on üle Saaremaa Liis Koppeli tähelepanekute järgi ka väga ilusaid pärandkultuuri pärleid, mida on jõudumööda muinsuskaitse alla võetud või hoitud ja korrastatud. Üks seni vähe esiletoodud pärl on kasvõi militaarpärand.

“Kui mööda sõjaväelaste rajatud raudteetamme kavandada matka- ja kergliiklusrajad, jõuab väga põnevate objektideni. Rajad on sobiv põimida küladevahelise ajaloolise teedevõrguga, kaasates ka taluarhitektuuri pärandi, mõisapärandi ning muud pärandkultuuri objektid. Sellised rajad mitmekesistavad nii omainimeste kui ka turistide puhkevõimalusi,” kõneleb Liis Koppel, avaldades lootust, et millalgi õnnestub need ka rajada.

Praegu on aga number üks teema riigigümnaasium, selle asukoht ja linnaruumiline lahendus. Koppeli seisukoht on, et riigigümnaasium peaks asuma kesklinnas, kuhu pääseb mugavalt jalgsi ja jalgrattaga, vajadusel autoga ning kuhu oleks jalutuskäigu kaugus bussijaamastki.

Linna süda on riigigümnaasiumiks sobiv asukoht Koppeli sõnul juba seetõttu, et noored rikastavad linnapilti. “Ma ei pea õigeks, et riigigümnaasium asuks kusagil linna äärealal, see on nii oluline, et kahaneva ja vananeva rahvastikuga väikelinnas oleksid noored linna südame südamed.”

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 125 korda, sh täna 1)