Riigigümnaasium – väljakutse haridusruumile

Ootused õpikeskkonnale, aga ka õpikäsitlusele muutuvad ajas ning see nõuab muudatusteks valmisolekut nii lapsevanematelt kui ka neilt, kes vastutavad haridusvaldkonna hea toimimise eest.

TEINE AVALIK ARUTELU: Planeeringu eskiisi visualisatsioon on vallaarhitekti tõlgendus võimalikust ala lahendusest detailplaneeringu eskiismaterjalide põhjal, et anda edasi põhimõttelisi ruumilisi seoseid. Riigigümnaasiumi ja seda ümbritseva ala lahendus selgitatakse välja arhitektuurivõistlusega.
Eskiisi autor: Liis Koppel

2021. aasta septembrisse on planeeritud Saaremaa riigigümnaasiumi avamine. Otsus ühineda riigigümnaasiumide ehitamise ja koolivõrgu korrastamise programmiga sai Saaremaal tehtud 2017. aasta septembris. Idee olemasolevate gümnaasiumide asemele uue kooli avamisest ja senise hariduselu ümberkorraldamisest nõudis pikalt vaidlemist ja erinevate arusaamade hulgast ühisosa leidmist ning seda nii koolimaja asupaiga kui ka võimaliku sisu osas.

Riigigümnaasiumi puhul on sisu kõrval oluline roll arhitektide loodaval nüüdisaegsel õpiruumil, avaratel auditooriumidel ja nooruslikul disainil. Gümnaasium, kuhu on oodatud õppima kuni 540 neidu ja noormeest, peab pakkuma valikuterohket ning samas akadeemilist ja õpilasi toetavat õpikeskkonda. Õppesuunad moodustuvad kokkuleppeliselt riikliku õppekava kohustuslikest kursustest ja kooli poolt valitud valikkursustest. Erinevate valikkursuste täpsemate võimaluste osas on diskussioon seni veel avamata, kuid kindlasti aitavad just need valikud kujundada uue kooli traditsioone ja väärtusi. Partnerina on siin oma sõna sekka öelda nii noortel, kes oma haridus- ja karjäärivalikutes uuest koolist edasiseks suuna kätte saavad, kui ka lapsevanematel.

Seega on riigigümnaasiumi heaks kooliks saamisel suur roll kõigil osapooltel: haridusjuhtidel, õpetajatel, lastel, lapsevanematel ja kogukonnal. Teadaolevalt on Eesti haridusstrateegia üks suund liikumine õpilase individuaalse arengu ja koostööd toetava õpikäsitluse suunas. Selleni jõudmiseks tuleb ka õpetajatele pakkuda vajalikul määral toetust, et nende entusiasm ja teadmised inspireeriksid meie noori parimal moel, nende huvisid arendades ja neid eluks ette valmistades. Motiveeritud ja õnnelik õpetaja on ressurss, mida ei suuda asendada ükski hästi sõnastatud korraldus ega käskkiri.

Paralleelselt riigigümnaasiumi valmimisega toimuvad olulised muudatused kogu Saaremaa koolivõrgus. Kuressaare senised gümnaasiumid korraldatakse ümber põhikoolideks ning remont ootab praegust Saaremaa ühisgümnaasiumi ja Vanalinna kooli.

Suur ja oluline valdkond, mis nõuab tähelepanu, on hariduslike erivajadustega lapsed. Haridus- ja teadusministeeriumi nõuded ja õpilasest lähtuva sobivaima tugisüsteemi mudeli väljatöötamine nõuab täit keskendumist, samuti head valdkondadeülest koostööd. Tähelepanuta ei tohi jätta ka erinevatel põhjustel oma haridustee pooleli jätnud inimesi, nende toetamist ja julgustamist. Haridusruum Saaremaal on kirev ja võimalusi pakkuv ning seda igal tasandil.

Helle Kahm,
abivallavanem


Riigigümnaasiumi detailplaneeringu eskiisi teine avalik arutelu

Riigigümnaasiumi detailplaneeringu eskiisi esimene avalik arutelu toimus 8. jaanuaril. Arutelu oli sisukas ning sellest lähtuvalt võeti kaalumiseks ja edasiseks detailplaneeringu arendamiseks ette mitmeid muudatusi, millega on tööd teinud nii vallavalitsus kui ka vallavolikogu vastavad komisjonid.

Kõige suurem muudatus seisneb staadioniala sisulisemas hõlmamises ja riigigümnaasiumi hoone kavandamises täiskasvanute gümnaasiumi hoonest (Garnisoni tn 16) eraldiseisvana. Senine staadioniala saab mitmekülgsema kasutuse, kuid ei kaota ka oma algset funktsiooni ning arhitektuurselt terviklik koolihoone Garnisoni tn 16 kinnistul säilitab oma algupära ja väärtused. Uue lahendusega paranevad riigigümnaasiumi hoone väljavaated nii funktsionaalselt kui ka visuaalselt. Ala seos muutub ümbritseva linnaruumiga sidusamaks ja loogilisemaks – seda nii õpilaste välialade, juurdepääsude kui ka parkimise, teenindava transpordi jm näol.

Riigigümnaasiumi hoone rajatakse staadioni lõunaossa Väljaku tn 8 ja Väljaku tn 10 kinnistule. Hoone on ca 2500 m2 ehitisealuse pindalaga, millele võib lisanduda ka spordisaali maht gümnaasiumi juurdeehitisena või eraldi hoonena ca 750 m2 ehitisealuse pindalaga. Riigigümnaasiumi puhul on eelistatud liigendatud maht põhiosas 1–2korruselisena, väiksemas ulatuses ka 3korruselisena. Staadioni keskosa muudetakse multifunktsionaalseks puhke-, spordi- ja esindusalaks. Staadioni põhjaossa Rohu tänava äärde rajatakse gümnaasiumi parkimisala, kuhu on pääs kavandatud Rohu tänavalt.

Riigigümnaasiumi ja välialade osas korraldatakse arhitektuurivõistlus. Käesolevast detailplaneeringu eskiislahendusest saab arhitektuurivõistluse üks peamisi lähteülesandeid. Võidutöö põhjal kohendatakse vajadusel detailplaneeringu lõpplahendust, misjärel detailplaneering suunatakse vastuvõtmisele, avalikustamisele ja kehtestamisele. Detailplaneeringu eskiisi II avalik arutelu toimub 14. veebruaril kell 17 Saaremaa vallavalitsuse hoone suures saalis Tallinna tn 10.

Liis Koppel,
vallaarhitekt

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 160 korda, sh täna 3)