REPLIIK: Peaasi, et saaks riielda

Vanaproua kümnekorterilisest majast on lausa meeleheitel. Mõnikord ei julge ta oma korterist väljudagi, sest naabrinna, kes sageli koridoris ja õues patseerib, võib teda rünnata räige sõimuvalinguga. Tollel olevat hiljuti mees ennast surnuks joonud, enne oli ta mehe kallal karjunud.

Vanaproua räägib: “Ma olen siis ka süüdi, kui tuul puhub. Eks ta riidle teiste majaelanikega ka, aga need on nooremad ja tugevamate närvidega. Ega ta mehi oma sõnasopaga üle valada julge.”

Majas kutsutakse sõimajat proua Fuuriaks. Tema käitumise tõttu on ka võimude poole pöördutud, aga see valas ainult õli tulle. Tundub, et kuni ta pole kedagi maha löönud, ei saa tema vastu midagi teha.

Koristusfirmade töötajad räägivad, et paljudes suurtes kortermajades on tingimata mõni intrigant, kes pole millegagi rahul, on kogu aeg vihane ja käib kaebamas. See olevat loodusseadus, et igas majas on oma hull.

Ühe korteriühistu väga tubli esimees, kelle hoole all on maja soojussõlm, kes on organiseerinud maja renoveerimise, mitmeid majaelanikke aidanud, ütles: “Vahel olen surmani tüdinud, ikka ja jälle maandab mõni majaelanik oma paha tuju minu peal.”

Riidlemise suhtes annab riigikogu kõigile eeskuju. Literaat Mart Soidro pealkirjastas oma arvamusloo “Poliitiline rahvateater” (Õhtuleht, 26.01). Võimuvõitlus on läinud nii teravaks, et on muutunud piinlikuks.

Pidevalt räägitakse Läti odavast viinast. Kas siis viin on meie elus kõige tähtsam, meie elu keskpunkt? Ehmatav oli lugeda, kuidas vabariigi aastapäeval sõidab 3400 inimest demonstratiivselt Lätti, sealhulgas 40 saarlast. Saarlasi on ometi mõistlikeks inimesteks peetud.

Hiljuti käisid meediast läbi Ida-Lätis käinud ajakirjanike muljed. Seal on väga madalad palgad ja pensionid, piirkond on inimestest tühjaks jooksnud. Meie jaoks on Läti õnnemaa, kus on odav viin ja odavad köögiviljad. Huvitav, miks siis lätlased ise sellest paradiisist lahkuvad?

Elmi Epro

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 75 korda, sh täna 1)