Oska ennetada ohtusid jääl

“Kui inimesega õnnetus juhtub, ei ole kunagi süüdi veekogu ega seda kattev jää – süüdi on olukorda valesti hinnanud inimene,” kirjutab Kuressaare politseijaoskonna piirkonnapolitseinik Žanna Kreštšenko.

On rõõm tõdeda, et talv ja miinuskraadid on lõpuks ka saartele jõudnud. Huvilisi, kes kipuvad veekogusid katvale jääle minema, on palju. Kuna jääle minekuga kaasnevad omad ohud ja riskid, siis võiksid kõik, kel jääle asja, enda jaoks läbi mõelda, mis neid seal ees oodata võib ja kuidas ohu korral targalt tegutseda.

Pärast esimesi külmasid tekkinud jää on õhuke ja nõrk ning ei kanna inimest. Jääle võib minna alles pärast paarinädalast kõvemat külma, kui jää paksus on vähemalt 10 sentimeetrit.

Enne igakordset jääle minekut peab hindama jääolusid. Selleks tuleb osata jääd “lugeda”. Kuidas seda siis teha? Vaatlemisel peab jää olema lõhede, pragude ja lahvandusteta ning väljanägemiselt ühtlane ja sile. Vältida tasub paksu lumega kaetud alasid, kus jäätumine võib olla ebaühtlane ja jääkate keskmisest õhem. Sula ilmaga tuleb aga arvestada, et jääle kogunev vesi annab jääle lisakoormust, mistõttu jääolud muutuvad pidevalt.

Eriti ettevaatlik peab olema madaliku-, allika- ja jõgede kiirevooluliste kohtade juures, samuti kohtades, kuhu suubub kanalisatsioon või jõgi, kohtades, kus kasvavad kõrkjad, ning ka paadisildade tugipostide ümbruses ja laevateede läheduses. Tavaliselt on jää eelpool nimetatud kohtade juures nõrgem.

Kõiki neid ohtusid on kindlasti lihtsam märgata päevavalguses ja selge ilmaga, mistõttu ei ole soovitav minna jääle pimedas või uduse ilmaga.

Enne merejääle minekut tuleks jälgida riikliku ilmateenistuse jääkaarti https://www.ilmateenistus.ee/meri/jaakaart/.

Jääl tuleb liikuda äärmiselt ettevaatlikult. Ennetavalt peaks arvestama võimalike ohtudega ja kaasa võtma esmased enesepäästevahendid. Külmas vees tekib alajahtumine kiiresti ja seega on oluline, et inimene suudaks end vajadusel päästa. Väga kasulikud ja efektiivsed vahendid on jäänaasklid, mis jääle minnes peaks kindlasti kaasas olema ning millega saab ennast läbi jää vajumise korral tagasi jääle tõmmata. Jäänaaskleid tuleb kanda üleriiete peal, sest kotti pakitult ei pruugi neist õnnetuse korral kasu olla.

Lisaks tuleks jääle minnes kaasa võtta navigatsioonivahendid ja veekindlas pakendis laetud akuga mobiiltelefon. Ka päästevest ja vile on jääõnnetuse korral kindlasti abiks. Vile kostab palju kaugemale kui hääl.

Sageli arvatakse, et külma ilmaga võiks jääl olles väikese napsu võtta ja seega võetakse soojarohuks kaasa alkoholi. Alkoholi tarvitada pole aga soovitatav, sest see vähendab kriitilises olukorras reageerimise võimet.

Võimalusel võiks jääle minna koos kaaslastega ja jääda üksteise nägemisulatusse. Nii saavad kaaslased õnnetuse korral abi kutsuda või ise aidata. Seejuures tuleb aga tähele panna, et kogu seltskond ei koguneks väikesele alale – nii kahaneb jää kandevõime. Inimeste vahe nii jääl liikumisel kui ka kalastamisel olgu vähemalt viis meetrit. Seltskonnaga või ilma, kuid alati tuleb jääle minnes teavitada lähedasi, kuhu piirkonda minna plaanitakse ja millal tahetakse tagasi jõuda.

Kui kaaslane on hätta sattunud, ei tohiks enne appi tõttamist kindlasti unustada omaenda ohutust ja võimeid. Kui tundub, et aitamine ei ole ohutu, tuleb helistada hädaabinumbrile 112. Samuti tuleb hädaabinumbrile helistada siis, kui olete ise veekogul hätta sattunud või suunataju kaotanud.

Kui inimesega õnnetus juhtub, ei ole kunagi süüdi veekogu ega seda kattev jää – süüdi on olukorda valesti hinnanud inimene. Seega tuleb endale selgeks teha ohud ja riskid, mis võivad jääle minekuga kaasneda, ning enda jaoks läbi mõelda, kuidas ohu korral targalt tegutseda.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 357 korda, sh täna 1)