Masseeritud beebi on rõõmus ja terve

Värsked vanemad teavad hästi, kuidas beebi tekitab tahtmise teda ainult silitada ja armastusega mudida. Tegelikult ongi õige silitamine ja mudimine lapsele kasulik.

ET VÕTE OLEKS ÕIGE: Füsioterapeut Annika All aitab lastel jõuda ühest arenguetapist teise ja näitab ka vanematele, kuidas lapse arengule kaasa aidata. Tagapool kogub oskusi praktikant Rauno Kuusemets.
MAANUS MASING



Üks viise süvendada emotsionaalset sidet lapsega, samaaegselt teda rahustades ja arendades, on beebile massaaži tegemine. See ei tähenda aga, et lapse peal kasutataks samu võtteid, mis täiskasvanutel. Kuna vastsündinu otsib lähedust, on tema nahk armastuse väljenduse ja suhtlemise vahend. Selle kaudu õpib ta tundma ümbrust ja puudutuste abil saab laps signaali, et ümbritsev keskkond on turvaline.

Ergutab liigutama

Massaaž pakub lapsele lähedust, ergutab teda liigutama, parandab lihastoonust ja verevarustust.

Enne masseerimise alustamist tuleb lapsega saavutada kontakt silitamise abil. Beebi peaks olema terve, heas tujus ja soovitatavalt alasti. Massaaži on soovitav teha enne vannitamist ning söömisest peaks möödas olema vähemalt 25 minutit.

Masseerivad käed peavad olema soojad ja kuivad ning ku­na lapse nahk on õrn, tuleb sõrmused ära võtta ja pikad küüned lühikeseks lõigata. Kui laps masseerimise ajal nutma hakkab või väsib, tuleb lõpetada.

Massaaži alustatakse silitamisega, liikudes kaugemalt südame poole ehk lümfi- ja verevoolu suunas. Silitamine lõõgastab lihaseid ja rahustab. Imikul võib masseerimine leevendada gaasivalusid, lihaspingeid, see tugevdab immuunsüsteemi ja aitab isegi paika saada unerütmi. Seetõttu võib beebi masseerimisega alustada juba sünnist alates, kasutades selleks õigeid võtteid. Silmas tuleb pidada, et esimestel elukuudel kasutataksegi beebimassaažis peamiselt silitamist ja hõõrumist, muud võtted lisanduvad hiljem.

Massaaži tuleb teha aeglaselt ning lapse kindlustunde seisukohalt on oluline, et puudutus oleks pidev. Kuna selles protsessis on oluline lapse aktiivne osavõtt ja rõõmus meel, võib vanem lapsele silma vaadata, talle laulda või temaga jutustada.

Oluline on, et ei masseeritaks liigest, kuna liigesekapsel ei ole pisikestel veel välja arenenud. Massaaži tuleb teha võrdselt mõlemale kehapoolele ja kuna beebid väsivad ruttu, oleks targem alustada selja ja tuharate masseerimisega, sest puhanud laps jõuab kõhuli asendis niimoodi paremini pead hoida. Seejärel keerake laps selili ning järgneb käte, jalgade ja lõpuks rinna ja kõhu massaaž. Kõhul tehakse ringe kellaosuti liikumise suunas. Protsessi jooksul pole korduste arv oluline ja ühte võtet võib teha seni, kuni laps sellele heameelega reageerib, aga mitte vähem kui neli korda. Harilik massaaži kestus on 20–25 minutit, kuid laps annab ka ise märku, kui talle aitab.

Iseseisvad harjutused

Kuressaare haiglas kahe kuu kuni 16aastaste laste füsioteraapiaga tegeleva Annika Alli juurde saab taastusraviarsti saatekirjaga. “Kui perearst märkab, et lapsel on näiteks lihase- või liigeseprobleemid, saame patsienti ja lähedasi nõustamisega aidata ning määrame iseseisvad harjutused, millega peab kodus jätkama,” ütleb All.

Universaalseid harjutusi, mis sobiksid kõigile, soovitada ei saa, sest iga beebiga on individuaalsed eesmärgid.

“Tegelikult võiks perearsti õde näidata ette harjutusi, mida võiks teha järgmisel kuul ning sealt omakorda järgmisel kuul, aga kõigil ei ole vastavat haridust, et neid soovitusi nõnda jagada. Üldiselt peaks laps iga päev natuke midagigi tegema, aga oluline on silmas pidada, et võetaks arvesse beebi arenguetappi,” selgitab Annika All.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 648 korda, sh täna 1)