SUUR MAA, SUURED ASJAD: Talsingi tuleb

neeme korv

Neeme Korv

“Postimehe andmetel on Helsingi linn tegelenud ühendlinna projektiga juba mitu aastat, peaaegu Eesti taasiseseisvumisest alates. Helsingi kesklinnas bussijaama laiendustöödeks arvatud tohutud augud on tegelikult tulevase tunneli suu. “Logistiliselt oleks mõttetu ehitada tunnelit kuskile Helsinki-Vantaa lennuvälja kanti,” kinnitas labidaga Pekka auguserval.”

Sellest saab peagi 20 aastat. Postimehe toonane Soome korrespondent Tarmo Virki kirjutas 1. aprillil (!) 1998. aastal, et põhimõtteliselt on ehitustööd Helsingi ja Tallinna ühendamiseks juba alanud. Nii-öelda laulu sisse panek näitab, et ühiskond on leidnud seemne jaoks viljaka pinnase ning midagi on tärganud. Aprillinalja tühjale kohale ei raja – tõepoolest oli eelnenud arutelu mõlema riigi ajakirjanduses ning nii Soome kui ka Eesti ühiskonna avalikku teadvusesse oli kerkinud idee lahealusest tunnelist.

Kuid laias laastus oli see toona pigem utoopia. Vaid aasta tagasi olime saanud kätte viisavabaduse ning seegi ei toonud veel kaasa südame peatumist hetkel, kui Katajanokka terminalis piiriametnik üsna alandava täpsusega uuris, et kui kaua noormees Soome Vabariigis viibida kavatseb, kui palju tal raha kaasas on ja kus ta ööbib.

Vahepeal on Eestist saanud Euroopa Liidu liige, meie SKT on kasvanud enam kui neli korda ning üle lahe voorib aastas umbes üheksa miljonit reisijat, suurimaks tegijaks eestimaisel kapitalil toimiv kompanii Tallink. Jah, ja mis vahest olulisimgi, meie ühiskond on kõigile mullistustele, hümni- ja kanakarjavaidlustele vaatamata tunduvalt stabiilsem. Eesti ja Soome sild, millest kunagi romantiliselt rääkis Gustav Suits, on saanud tõenäolisemaks kui kunagi varem.

BNS kirjutab neil päevil: “Plaanitava Tallinna–Helsingi tunneli tasuvust uuriva FinEst Linki projekti arvutuste kohaselt hinnatakse tunneli maksumuseks keskmiselt 16 miljardit eurot ning ehitusajaks 15 aastat arvestusega, et ehitus algaks 2025. aastal.” Poliitikud on siiski ettevaatlikud. Ehitusmaksumus on suur, pealegi on sellisel projektil alati lisaks majanduslikele ka julgeolekupoliitilised, sotsiaalsed, kultuurilised ja muud mõjud. Teeme uuringuid, moodustame komisjone, vaatame.

Aga alati on leidunud “hulle”. Üleilmse megahiti, arvutimängu Angry Birds looja Rovio endine äriarendusejuht Peter Vesterbacka käib juba aastaid ringi jutuga, nagu ta juba kaevaks labidaga kuskil Vantaa taga. Tema meelest saaks raudteetunneli valmis juba jõululaupäevaks aastal 2024. Tesla tootja, novaator Elon Muski firma, arendab oma magnettoru ehk Hyperloopi ning mis oleks ägedam kui leida polügooniks kaks lähedast linna.

Kogu see elevus võib meile tunduda natuke naljaks ja ebaõiglanegi. Äkki teeks enne Saaremaa püsiühenduse valmis? Anname endale siiski aru, ühes kohas liigub lihtsalt tunduvalt rohkem raha. Samas, elanike sissetulekuid arvestades peaks Tallinna ja Viimsi vahel ammu käima monorelss või vahest mingi vähem ulmeline rööbassõiduk. Aga loksuvad higised bussid, nagu pool sajandit tagasi, ei meelita inimesi autodest välja. Peeglist oma stagneerunud nägu vahtiv Tallinna ainuvõim süüdistab, et riik pole aastaid olnud näoga kohalike omavalitsuste poole. Poliitika…

Kui poliitika vahele ei tule, näeme oma eluajal Eesti–Soome maaühenduse ära, olgu see siis milline tahes.

Neeme Korv,
Postimehe ajakirjanik

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 133 korda, sh täna 1)