Hundi salaküttimine muutub kriminaalkuriteoks (6)

Keskkonnaameti peadirektor Andres Onemar kinnitas suurkiskjate kaitse ja ohjamise tegevuskava aastateks 2018–2021, mis peab hädavajalikuks muuta hundi salaküttimine kriminaalkuriteoks.

Keskkonnaagentuuri elusloodusosakonna peaspetsialist Peep Männil ütles, et kui seni algatati kriminaalasi ainult karu ebaseadusliku küttimise korral, siis edaspidi algatatakse kriminaalasi ka hundi ja ilvese loata küttimise eest. Loata on lubatud lasta vaid marutõvele viitava käitumisega suurkiskjat, mispeale tuleb sellest aga kohe teavitada veterinaarametnikku.

Suurkiskjate kaitse ja ohjamise tegevuskava koostajate sõnul arvestati seni kiskja salaküttimise puhul keskkonnakahju pigem looma turuväärtuse, mitte aga tema arvukuse, ökoloogilise rolli või kaitsestaatuse põhjal. Samas on väikese arvukusega liikide puhul iga üksiku indiviidi tähtsus ökosüsteemis märgatavalt suurem kui suure arvukusega liikide puhul.

Küttida võib marutõbist

Ehkki hundi ja ilvese puhul võib täheldada ebaseadusliku küttimise suurenemist, on salaküttimise juhtumeid avastatud vähe ning need vähesedki ei ole menetlusprotseduuride keerukuse ja potentsiaalsete karistuste ebaproportsionaalsuse tõttu lahendusteni jõudnud. Seetõttu peab tegevuskava vajalikuks viia karu, ilvese ja hundi ebaseadusliku hukkamisega seotud keskkonnakahju määra tasemele, mis annab aluse vastava teo kahtluse korral kriminaalmenetluse algatamiseks.

Võhma jahiseltsi juhatuse esimees Toivo Lõhmus ütles, et kriminaalasja algatamine loata küttimise eest on ikka väga range karistus. “Kui mul tuleb kärnas hunt õue, kas ka sel juhul ei tohi ma teda ilma loata lasta?” küsis Lõhmus.

Peep Männil selgitas, et ka kärntõbi ei anna jahimehele õigust loomalt ilma loata elu võtta. “Karm värk küll, kriminaalkurjategija kohe!” oli jahimees Toivo Lõhmuse kommentaar.

Sõltumatu seire suureneb

Kuigi jahimaa kasutajad peavad tegema suurkiskjate seiret ja edastama vaatluste kohta infot, on andmete laekumine üle Eesti ebaühtlane nii mahu kui ka kvaliteedi osas ning sõltub peamiselt kohapealsete jahimeeste motiveeritusest, meelsusest ja teadmistest. Kuivõrd jahimehed kütivad neidsamu ulukeid, mida loendavad, võib see vähemalt teoreetiliselt olla põhjus eksitavate andmete meelega esitamiseks.

Seetõttu on vajalik lisaks kohustuslikule süsteemile ka palgaliste sõltumatute spetsialistide rakendamine andmekogumisel. Selleks valitakse püsiseire­alad, kus riikliku seireasutuse spetsialistid viivad läbi talviseid loenduspäevi ja transektloendusi paralleelselt jahimeeste poolt tehtavaga. Kogutud andmed annavad selgema ülevaate nii suurkiskjate kui ka saakloomade arvukuse lokaalsetest muutustest ning annavad võimaluse hinnata jahimeeste kogutavate andmete usaldusväärsust. Peep Männili sõnul tehti sõltumatut seiret ka varem, kuid nüüd plaanitakse selle osatähtsust kasvatada.

Tegevuskava tahab koduloomade murdmise vähendamiseks motiveerida loomapidajaid tegelema kahjustuste ennetamisega. Selleks seostatakse kahjustuste hüvitamine nende korduvusega, kus riigi toetus väheneb korduvate kahjustuste korral, kui omanik pole nende ärahoidmiseks midagi ette võtnud.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 1 348 korda, sh täna 1)