Orissaare maanteelt avati vaade Väikesele väinale (10)

Riigimetsa Majandamise Keskus ja Mario Talvist avavad Orissaare ja väinatammi vahelisel teelõigul merevaate Väikesele väinale, mis on paljude kohalike jaoks kauaoodatud sündmus.

TEHTUD! Ekskavaatorijuht Janari Viskus avas Orissaare ja väinatammi vahel kauaoodatud vaate merele.
MAANUS MASINg



RMK looduskaitseosakonna looduskaitsespetsialist Ants Animägi ütles, et ettepaneku merevaadet varjavate puude mahavõtmiseks tegi Mario Talvist, kes muu hulgas hooldab RMK-lt rendile võetud maid.

Seitse aastat Orissaare rannaniidul veiseid ja lambaid karjatanud Mario Talvisti sõnul tekkis merevaate avamise idee mitu aastat tagasi ühel mõttetalgul, kus keegi selle välja pakkus. Kolme aasta eest tegi Talvist RMK-le kui maaomanikule avalduse puude mahavõtmiseks maantee äärest – tänaseks on tööjärjega raieni jõutud. “Inimesed, kes nüüd mööda sõidavad, aeglustavad ja vaatavad, see on hoopis teine tera,” lausus Mario Talvist. “Lausa uus Orissaare visiitkaart,” lisas maahooldaja, kelle sõnul avati maanteelt vaade umbes poole kilomeetri pikkuselt ehk RMK-le kuuluva maaomandi jagu.

Talvisti sõnul on raie miljööväärtuslik pool küll silmale tore vaadata, ent töödega seotud kulutuste tegemiseks siiski teisejärguline põhjus. Rannaniidud peavad olema võimalikult lagedad, sest puud ja põõsad pakuvad ideaalseid peidupaiku näiteks varestele, kullilistele, rebastele, kährikutele ja teistele röövloomadele, kes häirivad kaitsealuste linnuliikide pesitsust. “Tegelikult on see keskkonnaameti nõue, et neid alasid tuleb harvendada,” sõnas Talvist.

Pillirooriba riivab silma

Samaaegselt puude mahavõtmisega teepervelt hakkas Talvist harvendama karjamaale tunginud kadakat ja puude­gruppe, luues Väikesele väinale veelgi avatuma vaate. Juba 2016. ja 2017. aastal korraldas ta samal otstarbel talgud, kus osalesid Eestimaa looduse fondi inimesed ja Orissaare gümnaasiumi õpilased. Kui käsitööna jõuti kadastikust puhastada vaid ehk hektar karjamaad, siis nüüd puhastas kettniiduk hõlpsasti 6–7 hektarit.

Mario Talvisti sõnul tuleb järgmisena siluda raietöödest ja mahavõetud puidu äravedamisest tekkinud rööpad ja freesida kännud. Samuti tõstetakse karjaaeda 10 m maanteele lähemale, et võsa uuesti peale ei kasvaks. Maahooldaja sõnul kahandab tehtu väärtust asjaolu, et kaks maaomanikku ala keskel ei soovi oma maad hooldamiseks välja rentida, mistõttu muidu ilusa tervikliku rannaniidu keskel lokkab kuni 150 m laial ja 900 m pikal ribal pilliroog. Kokku 80 ha suuruse hooldatava ala keskosas hõlmab pilliroog 12–13 hektarit ja pakub niimoodi häid varjumisvõimalusi kaitsealuste linnuliikide pesitsemist häirivatele röövloomadele.

Avatud talude päev

Talvisti sõnul on ideaalist puudu veel see, et Orissaare rannaniidu sissepääsu juurde tuleks panna infotahvel ja rajada avalik parkimisala. On ette tulnud, et autodega sõidetakse üle Natura karjamaa mere äärde piknikku pidama või lohesurfi harrastama. “Mul ei ole selle vastu midagi, et inimesed seal jalutavad, aga autod tuleks maha jätta,” rääkis Talvist. Infotahvel annaks aimu alal toimuvast ja jagaks huvilistele looduskaitsealast teavet.

Mario Talvist lisas, et uus avatud ala ahvatleb osalema selleaastasel avatud talude päeval. Koht on ju ideaalne – ilus avatud rannaniit, veised ja lambad rohtu söömas, kasutatav heinatehnika ja traktorid huvilistele käega katsuda.


Kopajuht looduse kaitsel

Orissaare rannaniitu kadastikust puhastanud kopajuht Janari Viskus on juba kaks aastat andnud töömehena oma panuse Saaremaa loodusväärtuste taastamisel.

Kuressaare ametikoolis ehituse erialal lõpetanud Janari Viskuse tõi looduskaitseliste tööde juurde huvi tehnika vastu. “Tulin kopa peale tööle, kuna mind masinad hullult huvitavad ja siis mulle pakutigi sellist varianti,” rääkis Sikassaare Vanametall OÜ kopajuht Janari Viskus, kuidas ta kinnikasvanud pärandkooslusi avama sattus. Nüüdseks on noormees taastanud pärandkooslusi Ruhvel, Vilsandil, Tõnijal, Muhus, Kihelkonnal ja Muratsis.

Uue töö kohta uuris ta esmalt internetist, kuidas see töö laias laastus käib ja milline peaks välja nägema selle tulemus. Üsna ruttu oli noormehel selge, mida temalt oodatakse. Kuigi Janarile antakse paberileht raiemahtude ja muude asjasse puutuvate juhtnööridega kaasa, kujuneb lõpptulemus ikkagi suuresti tema enda silma järgi. Lisaks nõuab taastamistöö suurt tähelepanelikust, et masin kivide ja kändudega kokkupuutes viga ei saaks.

Vahetult loodust kujundades on Janari hakanud nägema rohkem selle ilu ja pärandkoosluste taastamise kasulikkust. Kõige paremini on tal seni välja kukkunud aasta tagasi taastatud poollooduslik kooslus Tõnija hoiualal. Töö tulemusel avanes kadakate ja mändide alla mattunud vana asunduskoht.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 2 722 korda, sh täna 1)