Pressipiltniku töö on seiklus

Auhinnatud pressifotograaf Sander Ilvest tunnistab, et on silmitsi seisnud olukorraga, kus tema käsi pole pildistamiseks tõusnud.

TAVAPÄRATU: Kui tavaliselt on Sander Ilvest see, kes elu fotokaamera taga jäädvustab, siis erandkorras õnnestus kolleegil ta ka objektiivi ette saada.
LIIS TREIMANN/POSTIMEES



“Koolis oli paparatsodest veidi räägitud,” naerab Sander Ilvest oma teadmiste üle pressifotograafiast enne, kui ta 2011. aastal Saarte Häälde praktikale tuli.

2015. aastal Eesti pressifoto konkursil parima portree auhinna võitnud Sander ütleb, et igasugune paparatsondus on nüüd tema jaoks pressifotograafi töö ebameeldivam pool. “Kõike on siiski tehtud, seaduse lubatud piirides muidugi,” sõnab ta.

Kool, kus Sander fotograafiat õppis, oli Tallinna polütehnikum. Pärast praktikat Saarte Hääles tuli ajateenistus ja ta sattus Sõdurilehte. Ikka foto ja video peale. Ajal, mil Sander isamaa teenimist lõpetas, oli Saaremaa lehel just vaja uut fotograafi ja nii temast täiskohaga pressipiltnik saigi.

Saaremaalt pealinna

Sander räägib bussijuht Tõnu Vaherilt kunagi kuuldud juttu, kuidas tal on Saaremaa teed nii pähe kulunud, et sõida kasvõi kinnisilmi. Sander võib seda sama kinnitada. Saarte Hääles sai ta korralikult mööda saart ringi sõita.

Töö oli huvitav, aga mõned päevad olid Sandri mäletamist mööda karmid. Hommikul varavalges hakkasid pihta ja vahel läks ööpimeduseni välja. “Ühel päeval tuli näiteks kas äkki neli korda Orissaares käia,” meenutab ta muigega…

Loe edasi laupäevasest Saarte Häälest.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 598 korda, sh täna 1)