Luubi all oli saarlaste turvalisus

Iga inimene võiks olla tuleõnnetuse ennetaja, kes märkab kasvõi oma lähedaste juures suitsuanduri puudumist.

MÕTTEKOHTI JAGUB: Lääne päästekeskuse valmisoleku büroo juhataja Renee Tammet, Muhu vallavanem Raido Liitmäe, Saaremaa päästepiirkonna juhataja Margus Lindmäe ja Saaremaa abivallavanem Helle Kahm olid nende seas, kes panid pead kokku turvalisema Saaremaa nimel.
Maanus Masing



Selline mõte jäi kõlama eelmisel nädalal Lääne päästekeskuse korraldatud koostöökohtumisel Kuressaares. “See pole midagi niisugust, et ma ei ole ju spetsialist ja ei oska. Sageli piisabki märkamisest ja ohtudele tähelepanu pööramisest,” nentis Lääne päästekeskuse kommunikatsioonijuht Kristi Kais.

Kais ütles, et probleemid on kõigis maakondades üldjoontes sarnased ning põhirõhk pannakse eesmärgile kahandada hukkunutega lõppevate õnnetuste arvu.

“Koos kohalike omavalitsustega saame plaanid paika panna ja läbi arutada, kuidas ennetada võimalikult palju ohtusid, aga ka seda, mismoodi valmistuda hädaolukordadeks,” rääkis Kais.

Eripärad arvesse

Ta lisas, et kohalike omavalitsuste jaoks on oluline viia end kurssi sellega, mis on nende ülesanded hädaolukordadeks valmistumisel, ja pääste­amet on selles osas suur partner.

Tuleb arvesse võtta iga piirkonna eripärasid ja arvestada, millega võib ühel hetkel silmitsi seista, ning end sellisteks sündmusteks vastavalt valmis panna ja läbi mõelda, kuidas probleeme lahendada.

“Näiteks Saaremaal on üleujutuste oht. Politsei tõi ka näite eelmisest aastast, kui tormi ajal tuli Haapsalu ja Virtsu sadamas autosid kai pealt teisaldada, sest need jäid merevee sisse. Hea näide selliseks puhuks oleks see, kui kohalikul omavalitsusel oleks olemas krunt, kuhu niisugusel juhul saaks autod panna,” rääkis Kais.

Lisaks tuleks läbi mõelda, kus asuksid kogunemispunktid hädaolukordade puhul, kui juhtub midagi suuremat; kuidas toimida elektrikatkestuste korral ning lahendada probleeme kogukonnas, kui pole ei elektrit ega internetti. Kui kõik elavad ühtses inforuumis, tuleks teada, kuidas ohtude korral reageerida.

Oluline on infovahetus

Hädaolukordadeks valmisoleku puhul ongi oluline suhtlus ja info inimesteni toimetamine. Räägiti ka vajadusest parandada info liikuvust ametkondade vahel, kus andmed kipuvad aeg-ajalt toppama jääma.

Ohutusjärelevalve töötoas arutati koos kohalike omavalitsuste esindajatega, mida teha kortermajadega, kus kaugküttest on loobutud ning kus elanikud on ise küttekoldeid paigaldanud, mille suits juhitakse ventilatsioonilõõridesse.

Käidi läbi ka ehitusvaldkonna teemad ning arutati, kuidas näeb kohalik omavalitsus päästeameti ülesandeid ja millised on ameti ootused ehitusvaldkonnas kohalike omavalitsuste suhtes.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 715 korda, sh täna 1)