Endel Püüa on öige saarlane! (+GALERII) (5)

Tallinna saarlaste ühendus hindas Endel Püüa enam kui neljakümneaastast tööd Saaremaa muuseumis, sellest ligi 30 aastat direktorina, öige saarlase tiitliga.

15. ÖIGE SAARLANE: 1976. aastal Saaremaa muuseumis vanemteadurina tööd alustanud Endel Püüa edutati 1988. aastal muuseumi direktoriks. Eile andis Tallinna saarlaste ühenduse juhatuse esimees Kalle Liiv Püüale kadakapuust kepi.
EGON LIGI

Ühenduse juhatuse esimees Kalle Liiv andis eile rahvusraamatukogu Voldemar Milleri nimelises salongis Endel Püüale üle kadakase kepi, tunnustades sellega saarlase elutööd nii muuseumi juhtimisel kui ka kogu Kuressaare linnusekompleksi renoveerimisel.

“See uudis oli minu jaoks jahmatav, aga noh, pealinna saarlased on niimoodi otsustanud,” jäi Püüa eile tunnustust kommenteerides tagasihoidlikuks.

Varem on enam kui mitukümmend teadusartiklit ja publikatsiooni avaldanud ajaloolast ja kauaaegset muuseumijuhti autasustatud Valgetähe medaliga (1997), Kuressaare linna teenetemärgiga (2003), Eesti muinsuskaitse seltsi teenetemedaliga (2003), Saare maakonna teeneteplaadiga (2004).

Viis aastat tagasi pälvis Endel Püüa Hendrik Krummi nimelise kultuuripreemia.

“Eks ma olen tõesti kogu oma elu pühendanud Kuressaare kindlusele ja Saaremaa muuseumile. Mingit äri pole mul kunagi olnud. Ettevõtlusega pole ma tegelenud. Kui riigikord muutus, siis võtsingi kohe eemärgiks kindluse kordategemise,” nentis 15. öige saarlane.

Viimastel aastakümnetel on põhjalikult uuendatud muuseumi ekspositsiooni. 1993. aastal sai valmis loodusosakond. Kaheksa aastat hiljem avati sõjaosakond, seitse aastat tagasi ekspositsioon lähiajaloost.

“Nende ekspositsioonide tegemisel me riiklikku toetust ei saanud. Kõik tegime projektide toel. Hea meel on mul selle üle, et uutel töötajatel on, millest jätkata. Suvel sisseantud kindluse projekt leidis rahastamist. Kindluse väliskehandi ja lossi hoovi saame nüüd niisugusesse korda, nagu tahtsime,” rõõmustas endine muuseumijuht.

Ehitatakse õppeklass ja välikohvik. Täielikult rekonstrueeritakse linnusetagune sissesõidutee, rajatakse laste mänguväljak, puhastatakse ja vuugitakse täies ulatuses esimene eskarpmüür.
“Nüüd on kindlusele vaja veel relvastust ja ongi sõjaline objekt valmis,” naljatas Püüa.

Rääkides mitmetahulisest uurimistööst, nentis Endel Püüa, et see pisik jäi talle sisse ülikoolis õppimise ajal. “Direktoritöö kõrval õnnestus mul teadus-uurimistööd teha laupäevadel ja pühapäevadel kodus ning ka õhtutundidel. Päeval olid esiplaanil majanduslikud probleemid. Praegugi tegutsen muuseumi juures edasi, kuigi koosseisuline töötaja ma enam ei ole. Uurin seda, kuidas Vene sõjaväebaaside rajamine aastatel 1939–1941 mõjus Saaremaa elanikkonnale. Teada on, et paljusid saarlasi puudutas see rängalt. Kuidas aga täpsemalt kõik see asi toimus, seda püüan välja selgitada,” rääkis ajaloolane.

Kuressaare linnuses on korraldatud ka tähtsaid vastuvõtte, kontserte, teatrietendusi, pidulikke õhtusöömaaegu ja mida kõike veel. Populaarsed on Kuressaare lossi päevad. Loetelu võiks jätkata.
“Mõnikord olen kuulnud, et muuseumi tegevusi tuleb rohkem väljapoole elavdada. Selliseid üritusi on ju olnud küll ja küll. Võib-olla pole rahulolematud leidnud aega pakutavat tarbida,” tegi Püüa järelduse.

Asuka külas sündinud ja kasvanud poisina on ta nüüd üha rohkem pühendanud aega sünnikodule. “Selle olen korda teinud oma pere tarbeks. Maal mulle meeldib tõesti olla ja toimetada nii nagu ühele öigele saarlasele kohane,” tõdes Endel Püüa.

Varem on öige saarlase tiitliga tunnustatud Paul Tamkivi, Johannes Tõrsi, Voldemar Millerit, Arnold Rüütlit, Heli Läätse, Venno Laulu, Ivo Linnat, Leo Õispuud, Mati Kaalu, Vjatšeslav Leedot, Alver Sagurit, Harri Ellartit, Lembit Uustulndi ja Tallinna saarlaste segakoori.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 1 767 korda, sh täna 1)