Kartulihind võib igasugu tsirkust teha

Konjunktuuriinstituudi andmeil kallines toidukorv Eestis eelmisel aastal tarbija jaoks 74,4 euroni, mis on läbi aegade kõrgeim maksumus. Aastaga kallinesid seejuures enim peakapsas, või ja kartul.

JUURIKAD RESTOSSE: Restorane, mida Rautsi talu varustab ja kes viitavad nende toodangule isegi oma menüüdes, on juba paarkümmend. Järjekordne ports värsket saaremaist kraami jõudis eile tänu Aarne Põrile Kuressaarde.
MAANUS MASING



Saarte Hääl uuris, kas Saaremaa köögiviljakasvatajad saavad tänu toidukorvi kallinemisele ka ise kõrgemat hinda või kallinesid tooted ainult kauplustes?

Maakonna üks suurematest kartuli- ja köögiviljakasvatajatest Guido Lindmäe leidis, et mis puutub kapsasse, siis selle hind on vähemalt tema kogemusel jäänud üsna samaks. “Mõni kauplus paneb vahepeal natuke rohkem juurde, mõni natuke vähem, aga minu meelest on kapsas jäänud üsna sama hinnaga,” nentis ta.

Kartuliga on aga mõnevõrra keerulisem lugu. “Kartul võib igasugust tsirkust teha,” tõdes Lindmäe. “Nii palju kartulit jäi ju vee sisse. Saagid olid küll head, aga koristada pole saanud,” põhjendas ta kartuli väidetavat hinnatõusu.

Alati ei saa odavalt ära anda

Guido Lindmäe leidis, et need kasvatajad, kel on vaja kiiret müüki teha, annavad kartuli üldiselt odavalt ära. Kel kartul jällegi paremini säilib, see ilmselt hoiab hinda.

“Minul on hind suhteliselt sama,” tunnistas ta. “Üritan kartulit müüa 35 sendiga, aga mandril on kuulda, et küsitud on ka 11 sendiga kartulit. Selle hinnaga on nii seinast seina,” tähendas köögiviljakasvataja.

“Kui on selline kehvema kvaliteediga kartul, siis tuleb kiiresti maha müüa, et ei läheks riknema. Selline kartul on odavam,” selgitas Lindmäe. “Mis on rohkem kompostmullaga kasvatatud, siis seda odavalt ei anna, ei saagi anda, sest peab ju omadega ka välja tulema – ise tahaks ka süüa.” Nõnda leidiski Guido Lindmäe, et hind on vähemalt kartulite puhul küll äärmiselt suhteline.

Sama meelt on ka Rautsi talu peremees Aarne Põri. “Kartulil on hinnatõusu mõjutanud puhtalt see, et tarbimine on kas suurenenud või on kogumaht, mida kasvatati ja põllult kätte saadi, väiksem,” kõneles Põri.

Seda on tema sõnul kuulda olnud mujal Eestis ja niisamuti ka Saaremaal. “Pole väga odava hinnaga enam ära andnud, sest laos lihtsalt pole enam kartulit, mida n-ö ära anda – see saab enne otsa.”
Kartuliga on Rautsi talul Põri sõnul sedasi, et nemad loobusid odava kartuli müümisest. “Võtsime oma lahtise kartuli poodidest ära, sest meil ei ole mõtet seda nii odavalt müüa,” selgitas taluperemees.

Seega ei ole nemad kartuli hinda tõstnud, vaid müügil on lihtsalt nende kallim toode. “Müüme pakikartulit, mille eest saame rohkem kätte,” selgitas ta. “Seega aus vastus on, et meie hinda ei tõstnud – müüme lihtsalt pakikartulit, millel on kõrgem hind.” Temagi sõnul jääb neil nn musta kartuli hind 34–40 sendi kanti sõltuvalt kogusest.

Kapsas läheb restoranidesse

Kapsaga on Rautsi talul aga lugu selline, et see on neil sisuliselt läbi müüdud. “Meie hinnatase ei olegi ilmselt hea alus hindamaks jaemüügi keskmist hinda. Meil läheb kapsas peaasjalikult oma kindlatele klientidele ja restoranidele ning see hind on püsinud sama,” ütles Põri.

Püsiklientidest restorane, keda Rautsi talu varustab ja kes viitavad nende toodangule isegi oma menüüdes, on praeguseks juba paarkümmend üle Eesti.

Eesti konjunktuuriinstituut (EKI) tõi veel välja, et neljaliikmeline perekond kulutas mullu detsembris ostukorvile 74,4 eurot nädalas, mida on 6,8 protsenti rohkem kui 2016. aasta lõpus. Kui enim kallinesid kartul, kapsas ja või, siis odavnesid samal ajal kala ja lihasaadused.

EKI hinnangul on hinnatõusu põhjusteks maailmaturu hindade tõus, maksude tõus, ettevõtete kulude, nagu energia ja tööjõukulude, tõus ning kõrge nõudlus. Suurenenud hinnatõus omab EKI andmeil ka negatiivset mõju tarbijate hinnangul nii pere kui ka riigi majanduslikule olukorrale.

EKI koostatavasse toidukorvi kuulub 24 kaubagruppi 48 kindla toidukaubaga.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 1 090 korda, sh täna 1)