Avo Levisto – arvude keskelt õnnelike inimeste sekka

Statistikabüroost Saare maavalitsusse abielusid registreerima sattunud Avo Levisto teeb sama tööd nüüd Saaremaa vallavalitsuses rahvastikutoimingute peaspetsialistina.

TUNNEB ARVE: Avo Levistol on täpne ülevaade Saaremaa valla sündidest, surmadest ja abieludest ning sellestki, millistes valla piirkondades elanikkond kasvab ja kus kahaneb. FOTO: Geili Heinmaa



2002. aastast alates on Levisto sõlminud umbes 750–800 abielu, täpset arvet selle üle ei ole ta siiski pidanud.

Avo Levisto tõdeb, et pärast Eesti taasiseseisvumist langes abiellumiste arv üsna kiiresti. Saaremaal sõlmitakse aastas umbes sada abielu, neist 60% paaril suvekuul. Näiteks mullu juulis sõlmisid maavalitsuse ametnikud 30 ja augustis 22 abielu, kõige enam 5. augustil – seitse. Abiellumisi jagus siiski igasse kuusse, välja arvatud aprill.

Levisto hinnangul on tänapäeval põhiliselt kaks abielude sõlmimise viisi. Need, kes on juba kaua koos elanud, tulevad tavaliselt oma kooselu vormistama kahekesi, aga on ka rohkete külalistega tseremooniaid. Maavalitsuse ajal kasutati selleks väga sageli Kuressaare lossi (ka raekoja saali, mida küll viimastel aastatel kasutada ei saanud), aga n-ö paaripanija kutsuti ka mujale peopidamise kohta. Näiteks igal suvel on Avo Levistol tulnud paaril korral käia abielu sõlmimas ka Muhu saarel, mis on väga populaarne pulmade pidamise koht.

21. juuliks ajad täis

Kuna pulmi hakatakse tänapäeval varakult planeerima, on juhtunud sedagi, et noorpaar reserveerib tseremooniakoha, näiteks lossi, ja saadab külalistele kutsedki välja, kuid unustab päevast ja kellaajast teavitamata abielu registreerivat ametnikku.

“Kui see paar jõuab siis lõpuks meie juurde avaldust kirjutama, võib juhtuda, et selleks päevaks on meil juba kõik kellaajad kinni pandud,” toob Levisto kurioosseid näiteid. Seni on siiski kõik positiivselt lahenenud.

Sellest aastast saab senise kolme kuu asemel panna registreerimise aja kinni kuus kuud varem. Näiteks 21. juuliks on vallavalitsuses juba peaaegu kõik ajad broneeritud.

Vallavalitsuses on abielude registreerimise õigus peale Avo Levisto nüüd ka Kaire Müüril. Ent abielusid sõlmivad ka notarid ja vaimulikud. Ja kuna seaduse järgi saavad abielu registreerida ainult maakonnakeskustes asuvad omavalitsused, siis Muhu ja Ruhnu vallavalitsusel seda õigust pole.

Sünde ja surmi saab peale vallavalitsuse registreerida nüüdsest ka Orissaare ja Leisi teenuskeskustes. Levisto hinnangul tuleb neid toiminguid teenuskeskustes siiski harva ette. Ta toob näiteks, et mullu registreeriti Leisi vallamajas 15 sündi ja 14 surma.

Kui arvestada, et Orissaare on siiski mingil määral tõmbekeskuseks ka Pöidele ja Laimjalale, võib arvata, et Orissaare teeninduskeskuses on sündide-surmade registreerimist rohkem. Eelmisel aastal registreeriti Orissaare, Laimjala ja Pöide vallas kokku 22 sündi ja 37 surma.

Huvi arvude vastu on jäänud

Õppinud on Avo Levisto hoopis programmeerijaks ja lõpetanud Tartu ülikoolis rakendusmatemaatika erialal. 1980ndatel aastatel töötas ta Tolli tänavas asuvas infoarvutuskeskuses. “Seal oli saare ainus n-ö suurarvuti tolle aja mõistes ja riigiasutuse isemajandava osana tegime sellel erinevaid teenustöid,” meenutab ta. “1989. aasta rahvaloenduse ajal õnnestus meil aga maavalitsuse (toonase täitevkomitee) kaudu saada raha siis veel Kingissepa rajooni elanike andmebaasi loomiseks.”

Paari järgneva aasta jooksul seoti rahvastiku andmebaasiga mitmed teised andmekogud, nagu tööhõiveregister, valijate register, hooneregister, ettevõtteregister. “Üks hetk oli meil maakonna kohta superandmebaas, aga nagu elus ikka, teed ühe asja valmis ja siis selgub, et seda pole kellelegi vaja, sest maailm areneb omas suunas,” tunnistab Levisto.

Enam ei ole maakonnas ka erinevaid nimetusi kandnud statistikabürood, kus Avo Levisto enne maavalitsusse tööle asumist aastaid töötas. Kuid huvi arvude vastu on tal jäänud.

Nii näiteks teab Levisto, et Saare maakonnas on lisaks ühele linnale ja üheksale alevikule praegu 415 küla, kus elab vähemalt üks inimene, sealhulgas 12 küla, kus on kõigest üks elanik.

Arvudest selgub ka, et kui kogu maakonnas on rahvaarv kahanenud (1993. aasta 40 500 elanikult 2018. alguseks 33 922 elanikule, sh Saaremaa vallas on elanikke 31 813), siis on piirkondi, eriti Kuressaare külje all, mis on elanikke juurde saanud. Viimase 20 aastaga on kõige rohkem kasvanud Muratsi, Praakli, Kudjape, Nasva, Mändjala, Laheküla, aga ka Upa, Tahula, Vaivere ja Pihtla elanike arv.

Samas on Orissaares, Astes, Valjalas, Kihelkonnal, Kärlal ja Salmel rahvast kõvasti vähemaks jäänud, Kuressaare linn on paarikümne aastaga kaotanud ligemale 3000 elanikku.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 79 korda, sh täna 1)