KÜLA LOOD: Leedri küla koostöövaim kergitab prügiveohinda (4)

Eesti aasta küla tiitliga pärjatud Leedri küla elanike koostöövaim tõi neile kahetsusväärsel moel kraesse kõrgema prügiveohinna.

Kui enamikus Saaremaa külades kasutab iga talu oma väikest konteinerit, siis Leedris on küla peale kokku kolm konteinerit, mida on juba aastaid tühjendanud OÜ Prügimees. Kui varem maksis üks tühjendusring Leedris 65,89 eurot, siis pärast uut hanget eelmisel aastal maksab täpselt sama töö sama firma poolt 97,63 eurot.

Leedri küla elaniku Jaanika Tiitsoni sõnul muudab külaelanike koostöö prügimajanduskulud kahetsusväärsel moel ainult suuremaks. Juba kahe inimesega perel on pärast hinnatõusu soodsam kasutada ühepereprügikasti. Küla ühises prügimajanduses osaleb 30 peret. Kui igaüks võtaks eraprügikasti, maksaks nende tühjendamine küla peale 70 eurot kuus, aga ilmselt isegi vähem, sest mitte kõigil ei saa kast iga kuu täis. Seega maksab küla praegu Tiitsoni sõnul ühiselt prügi majandades iga kuu vähemalt 27,63 eurot peale.

Jaanika Tiitsoni sõnul on Leedri elanikud aga jätkuvalt huvitatud ühiskonteinerite kasutamisest. Leedris kui sumbkülas oleks prügiautol väga tülikas kitsastel ja käänulistel külateedel iga maja juures peatuda. See oleks halvem variant nii liiklusohutuse, perede mugavuse kui ka esteetilisest seisukohast (rohelised kastid ei sobi Leedri küla arhailisse miljöösse). Ka prügifirmale peaks olema kasulikum võtta kolmest kohast suur konteiner, mitte iga ukse taga kinni pidada ja väikseid tühjendada.

Jaanika Tiitsoni sõnul ei saa öelda, et jäätmeveohanke tingimused koostanud ametnik oleks midagi valesti teinud. Praegune jäätmekorraldus lihtsalt ei soosi küla ühistegevust – enamikus külades kasutatakse väikesi konteinereid, mistõttu jäätmeveo hangetes on reeglina määravaks just väikeste prügikastide tühjendamise hind. Suurte prügikastide tühjendus läheb aga järjest kallimaks.
Seega väljendab konteinerite arv külas omal moel külaelanike omavahelist läbisaamist. Ühine prügimajandus eeldab Jaanika Tiitsoni sõnutsi omavahelist suhtlemist, prügimaksu kogumist, mis paljudes kohades pole elanike halbade suhete tõttu mõeldavgi.

“Me oleme vist natuke sellised reliktid, kuigi ideaalis oleks kõige mõnusam, kui kõigis külades oleksid ühiskonteinerid,” tõdeb Tiitson.

Leedri küla soovib Saaremaa vallavalitsuselt teada, kuidas saaks küla ühiselt prügimajandust korraldada ilma selle eest arutult palju maksmata. Ühtlasi tegi Leedri vallale ettepaneku koostada külale konteinerite tühjendamise arve samadel alustel tavaliste kodumajapidamistega.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 342 korda, sh täna 1)