SAAREMAA KANDID: Kuidas tähistate Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva?

Virge Varilepp,
Kärla rahvamaja juhataja

Mulle meeldib naer. Mulle meeldib armastus. Mulle meeldib kõik see, mis meie sees on kaunist veel. Mulle meeldib puutumata loodus, meeldib olla noor ja oma
rahvaga mul meeldib olla koos.

Just need sõnad Vello Salumetsa sulest kumisevad peas koos viisijupiga Justamendi laulust, kui valmistun Eesti Vabariigi 100. sünnipäevaks.

Kärla kandis on võimalusi oma rahvaga pidupäeval koos olla mitmeid. Alguse teevad lasteaialapsed, kes 22. veebruaril kutsuvad endale külla vanavanemad ja annavad rahvamajas piduliku kontserdi.

Koolis toimub 23. veebruaril traditsiooniline õpilasesinduse presidendi ja koolidirektori pidulik vastuvõtt, millega tähistatakse nii EV 100. kui ka Kärla kooli 108. sünnipäeva. Samal õhtul, rahvatantsuema Anna Raudkatsi sünniaastapäeval toimub Kärla pargis Lääne-Saare talvetantsupidu “Mina jään hoidma”. Osalevad Aste, Kaarma, Nasva, Taritu, Lümanda ja Kärla tantsurühmad lastest memmede-taatideni ning Saaremaa ühisgümnaasiumi Öieti noorterühmad. Ühistantsudes on meil lõkkeplatsi ümber ja kõlakoja ees korraga veidi enam kui 200 tantsijat.

24. veebruaril tasub tulla Kärla rahvamajja Vabariigi Kohvikusse. Kell 11 annab täispika kontserdi Vigala meeskvintett. Kell 13 on laval Saaremaa ühendnaiskoor kontserttuuriga “Kummardus isamaale”. Kohvikus esinevad veel meie noortebänd ja noorkotkad. Vestibüülis on kohvik, kus saab endale veidi kehakinnitust osta.

Anu Viljaste,
Orissaare kultuurimaja juhataja

Meie tähistame Eesti sünnipäeva 22. veebruaril kontsertaktusega kultuurimajas. Kontsertaktuse esimene pool loob meeleolu: rahva saali kogunemise ajal mängib Orissaare brass, lipud toovad saali kodutütarde ja noorkotkaste juhid koos noortega, puhkpilli saatel kõlab Eesti hümn, laulab segakoor Horele, antakse üle teenetemärke ja peetakse kõnesid.

Teine osa on võib-olla veidi tavatum, selles teeme tagasivaate Eesti ja suuremas osas just Orissaare kandi viimase saja aasta sündmustele, seekord siis minu pilgu läbi. Selleks lappasin läbi Saaremaal ilmunud ajalehed, nagu Saarlane, Punalipp, Kommunismiehitaja, Orissaare infolehed, palju ainet andis ka Orissaare ajalootoimkond. Vanade artiklite põhjal koostasin tekstid, mida laulude ja tantsude vahepeal esitavad Karmen Kaljuste ja Aarne Põlluäär.

Tekstides püüdsin käsitleda erinevaid ajastuid: 1918–1940 oli loomise, esimese Eesti õitsemise aeg, 1940–1970 minemise (küüditamise), tagasitulemise ja õitsev kolhoosiaeg, 1970–1990 perestroika, ärkamise ja taasiseseisvumise aeg, sealt edasi siis juba tänasesse päeva.

Tekstide vahel kõlab meie oma Orissaare inimeste – Neeme Metsa, Lemmi Jansari, Vassili Sepa, Aleksander Sünteri – looming, kuid ka lugusid kodust, merest ja maast, mida esitavad Ehaviir, lasteaia poisteansambel, Kannelnaised ja Sünterite pereansambel ning mille saatel tantsivad Viirelinnud, NOH!, Jaaniroos, Koidukiir, lavatantsutüdrukud ja line-tantsijad.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 21 korda, sh täna 1)