Teata abivajavast lapsest!

Nii nagu ametinimigi ütleb, keskendub lastekaitsetöötaja lapse heaolule. Vanemad ja teised hooldajad on küll lapse eluga väga lähedalt seotud, kuid lastekaitsetöötaja fookuses on reeglina laps, ta vaatab elu läbi lapse silmade.

VALMIS AITAMA: Lastekaitsespetsialist Elve Rozenkron ja lastekaitsenõunik Monika Sarapuu avaldavad lootust, et peredes ei jää laste vajadused tähelepanuta.
Kristiina Maripuu



Lastekaitsetöö on väga noor amet. Demokraatliku ühiskonna kokkuleppe kohaselt ei ole laps enam oma vanemate omand, vaid iseseisvate õigustega isik. Meie ajalooline taust on aga tugevalt mõjutatud sellest, et sajandeid on laste kohus olnud teha seda, mida kästakse, ja mõelda nii, nagu peres kombeks. Sadade aastatega juurdunud hoiakut on raske muuta. Aga õnneks areneb elu meie ümber suure hooga ja see hoog nihutab ajale jalgu jäänud arusaamu.

Lastekaitsetöötaja aitab peret

Meie riigis on igal inimesel kohustus teatada abivajavast lapsest. Põhilised põhjused, miks tuleb pöörduda lastekaitsetöötaja poole, on arvatav füüsiline või emotsionaalne vägivald, lapse enesekahjustamine, vanemate alkoholism, märgatav vaesus, hooletusse jätmine.

Tänapäeval on lapsel õigus oodata oma vanematelt, et nad oskavad teda kasvatada iseseisvalt toimetulevaks, heatahtlikuks ja terve psüühikaga inimeseks. See lapse ootus tuleb täita. Kui seda ei tehta, ei ole kaugel see, et laps hakkab oma käitumisega ise märku andma, et tema elus ja kodus on midagi paigast ära.

Mässavat, pidevalt haiget, ebaloomulikult püüdlikku, toitumishäirete käes vaevlevat või ängistuses olevat last pannakse tähele. Laps on enese teadmata tuginenud oma inimõigustele ja teinud endast kõik, et probleemile tähelepanu juhtida. Keerulisem on märkamine väikelaste korral, kelle hooletusse jätmine on varjatum, nende probleemi märkamine sõltub heade kaastundlike kodanike tähelepanelikkusest.

Kui sellisest lapsest teada antakse, kohtub lastekaitsetöötaja tema perega ja teeb vanematele ettepaneku hakata koos otsima lahendusi, kuidas taastada lapse heaolu tasakaal. Ta uurib koos perega kolme põhiväärtust, mis otseselt või kaudselt tagavad lapse heaolu – need on vanemlikud võimed ja oskused, lapse arenguvajadused ning pere ja keskkondlikud tegurid. Need kolm süsteemi on üksteisega tihedalt seotud ja moodustavad lapse vajaduste ühtse terviku.

Vanemate muutumisest sõltub lapse heaolu

Kui mõned süsteemi osad on ala- või ülefunktsioneerivad (nt vanem ei oska piire kehtestada; tal puudub sissetulek ja töökoht; ta seab esiplaanile oma emotsionaalsete vajaduste rahuldamise; haridust ei väärtustata juba põlvkondade kaupa jne), on lapsevanemate oluline roll hakata neid puudusi vähendama või kõrvaldama. See samm võib osutada ettearvamatult raskeks, sest iga muutus külvab ärevust, kuna raputab peresüsteemi tugevalt juurdunud alustalasid. Pole ka välistatud, et lapsevanemad soovivad esialgu, et muutuks keegi teine – laps ise, kool, sõbrad jne.

Selles pikas ja kohustusterikkas, kuid samaaegselt positiivses muutumisprotsessis toetavad peret lastekaitsetöötaja ning kogu sotsiaalsüsteem oma sotsiaalteenuste ja -toetustega. Kui siiski selgub, et pere ei suuda ega soovi muutuda, tuleb lastekaitsetöötajal astuda lapse kaitseks kõige radikaalsemaid samme.

Kõige tähtsam on, et pere mõistaks, et ainult nende soovist ja tegutsemisest positiivsete muutuste suunas sõltub lapse heaolu, et tänu sellele taanduvad lapse häiritud käitumise sümptomid ning laps tunneb, et on oma kodus võrdväärne pereliige koos oma õiguste ja kohustustega.

Head inimesed, palun andke oma piirkonna lastekaitsetöötajale teada, kui märkate, et mõne lapse või perega ei ole asjad korras.

Saaremaa lastekaitsetöö on jaotatud regioonidesse. Kuressaare linna lastekaitsetöötajad on Karin Oinberg ja Angela Mäeots (teenindavad praegu ka Salme ja Torgu piirkonda), Orissaare, Pöide, Valjala ja Laimjala piirkonnas on Merili Nöör, Leisi, Mustjala, Pihtla ja Kihelkonna piirkonnas Elve Rozenkron, Kaarma, Kärla ja Lümanda piirkonnas Kristi Mägi-Sepp. Saaremaa valla lastekaitsenõunik on Monika Sarapuu.

Monika Sarapuu,
lastekaitsenõunik

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 67 korda, sh täna 1)