Koržets tegi harjuskit

Kala-, nalja- ja kirjamees Vladislav Koržets tuli Saaremaa väärikatele külla kogu oma loomingulise varandusega – väärikate ülikoolis kostitas ta saarlasi nii oma muhedate juttude kui ka raamatutega.

PALUN AUTOGRAMMI! Janno Holsting küsis Vladislav Koržetsilt ikka autogrammi ka.
MAANUS MASING



Ise ütleski naljaga pooleks, et võttis eeskujulikult kogu oma väljaantud kraami raamatute näol kaasa nagu üks rändkaubitseja kunagi. Et juhul, kui keegi väärikatest tahab “killukest Koržetsist” pärast loengut koju kaasa viia, siis on võimalik kaupa teha küll.

Loenguteemad oli osava jutuvestjana tuntud Koržets enne loomulikult põhjalikult läbi mõelnud. Millest täpsemalt ta aga juttu teha kavatseb, Koržets enne loengut ei avaldanud. “Eks ma räägin, mis oskan,” naeris ta. “Räägin, kuidas me loodust tajume ja mis see loodus meie jaoks üldse on, seda rohkem just hingelises plaanis,” võttis ta teema üldiselt kokku.

Ehkki väärikate ülikool on Saaremaal tegutsenud juba aastaid, ei ole Vladislav Koržets varem siia loengut pidama sattunud. Seda, et tegu on eakate seas äärmiselt populaarse loengutesarjaga, kus tõenäoliselt võib oodata ka autogrammikütte, oli tal hea meel kuulda. “Ma võtsin ikka oma raamatuid ka kaasa, kui keegi huvi tunneb selle vastu, mis ma paberile olen osanud panna,” kõneles ta. “Olen nagu harjusk, sõidan kohale kõigi oma mõtete ja raamatutega,” muheles mees.

Saaremaal käis Koržets viimati mullu, sel aastal polegi ta siiakanti veel jõudnud. Kuid saarele sattumised on üldjuhul ikka töise maiguga, mitte niiväga puhkus.

Kümmekond aastat loodussaadet “Osoon” juhtinud mees tegi oma viimase saatejuhtimise mullu sügisel. Tookord ütles ta ise asja kommenteerides, et peab õigeks tulla ekraanilt ära enne, kui ta seal mööda ekraani piksliteks laguneb ja laiali valgub.

Nõnda pole vana head Koržetsi-häälset “O3, osoon” saate lõpus kõlanud juba kuid. Asendajat nii legendaarsele mehele saatesse aga ei otsitudki, muudeti hoopis “Osooni” formaati.

Käed rüpes, pole ta enda kinnitusel sealt saati istunud. “Ega töö ole ilma pealt otsa saanud,” nentis Koržets. “Võtsin ühe väga suure töö käsile,” tunnistas ta, kuigi ei soovinud sellest lähemalt veel kõnelda. “Samas panen kokku ka oma raamatuid varem kirjutatud lugudest – lastelugudest, näidenditest ja muust. Mis nad vedelevad niisama, proovin ära vormistada!”

Vladislav Koržets leidis oma sõnul, et ühel hetkel tuleb lihtsalt oma sünniaastat vaadata ja kui seni vormi panemata asju kätte ei võta, siis võivadki need tegemata jääda. “Seepärast oli aeg pühenduda nüüd sellistele töödele,” põhjendas ta saatejuhitööst loobumist.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 596 korda, sh täna 1)