Aste küttide maja valmib tänavu

Aste jahiseltsi liikmed on viimased paar aastat kulutanud suure osa energiast ja seltsi sissetulekutest oma jahimaja korrastamisele Irases. Hulk tööd on tehtud ja aasta lõpuks loodavad mehed hoonele nii seest- kui ka väljastpoolt lõplikult “ringi peale saada”.

PEAAEGU PROFIVÄRK: Seltsi juht on uhke soetatud lõikemasina üle, mis on sama hea kui lihatööstustes. “Teeb rümba töötlemise tunduvalt lihtsamaks. Lõige on puhas, ei ole kondikilde, mis tekivad kirvega raiumisel. Ja teda saab surveveega pesta,” kiidab Meelis Kaare.
MAANUS MASING

Aste jahiselts on loodud 1960. aastal. Alguses oli seltsi jahiala praegusega võrreldes poole väiksem, kuid kunagise Kaarma jahiseltsi lagunemise järel said Aste mehed hulga maad juurde.

Praegu seltsil liikmekandidaate ei ole. Samas on liitumise vastu huvi tundnud mitmed kogenud jahimehed, kes erinevatel põhjustel ühtegi jahiseltsi ei kuulu. “Eelisjärjekord on siiski oma jahimeeste järeltulijatel, siis vaatame teisi soovijaid,” selgitab seltsi 1992. aastast juhtinud Meelis Kaare. Kõiki viitkümmet seltsi liiget üheskoos jahil siiski ei näe. Kümmekond väga eakat liiget maksab küll igal aastal liikmemaksu, kuid ise enam jahil ei käi – jalad ei pea enam lihtsalt vastu.

Head jahimaad

Esimestel ühisjahtidel on mehi koos 26–27, aga pärastpoole langeb see arv paarikümne peale. Kaare tunnistab, et nii suurel jahialal, nagu Astes, ei ole paarikümne mehega jahipidamine lihtne. Õnneks on küttidel koerad, kes ajamise tööst suure osa ära teevad.

Seltsi esimees nendib, et Aste meeste käsutuses on päris hea jahimaa. Metsamassiive on palju – Kuumi raba ääres, Sauvere kandis. Aga mureks on metsa ülestöötajad, kes on maapinna ja teed hullusti ära rikkunud. Meelis Kaare toob näiteks pika teelõigu Kuumi rabas, mida mööda oli vanasti tavaks jahiluuret teha, kus aga pärast metsaraiete algust pole tavalise autoga sõita saanud enam aastaid.

Aste jahialal on ka kolm kohta, kus maaomanikud on jahipidamise keelanud. Territooriumi poolest moodustavad need aga kogu piirkonnast mikroskoopilise osa. “Kui oleks näiteks 300 hektarit kusagil kinni, siis võiks sinna ehk hakata loomad kogunema, aga kümme hektarit ei ole küll probleem,” sõnab Kaare.

Ulukiressursi kohta ütleb Kaare, et valiklaskmisega on püütud arvukust ohjes hoida. Mehed saavad sellest aru ja peavad kokkulepetest kinni, lisab ta.

Metssigadest rääkides tasub märkida, et pärast seda, kui need olid siinse loomastiku rikastamiseks saarele toodud, kütiti esimene siga just nimelt Aste maadel.

Käimasoleval jahindusaastal on Aste mehed küttinud sadakond metssiga. Kaare sõnul on neist katkus olnud vaid üks ja kahe verest on leitud antikehi. “See on äärmiselt üllatav, nii nagu ka see, et me katku ajal üldse oleme suutnud sada siga lasta. Näiteks Viljandis on samal ajal lastud terve maakonna peale 116 siga,” nendib ta.

Arvestades, et näiteks Kihelkonnal, iseäranis aga Muhus on sel hooajal enneolematult palju sigu kütitud, tõdeb Kaare, et sead siiski ilmselt liiguvad taudikolletest eemale. Teisiti ei oleks võimalik seletada olukorda, kus ühtedes jahipiirkondades on sigade küttimistulemused üsna tagasihoidlikud, teistes aga lastud rekordarv sigu. “Milline see pilt edasi saab olema, ei kujuta ette,” sõnab ta.

Oma maja valmimas

Põtrade arvukus jahialal on läbi aastate olnud stabiilne, samas hirve on viimasel ajal palju, nagu muudeski piirkondades. Viimaste aastate intensiivne laskmine hakkab hirve arvukuse kasvu ilmselt taas pidurdama.

Väikeulukijahti peavad Aste mehed kah, kuigi nahkade hind on selline, et selle pärast pole küll mõtet metsa minna. Natuke suurem nõudlus on praegu nugisenaha järele. Põhiliselt kütitakse väikekiskjaid ikka vajadusest arvukust vähendada, sest just väikekiskjad on kõige suuremad loomade seas levinud kärntõve levitajad.

OOTAB VIIMAST LIHVI: Jahiseltsi maja Irasel
vajab veel välisviimistlust ja mõningaid sisetöid.
MAANUS MASING

Varem kasutas selts jahisaagi töötlemiseks Astes juba kolhoosiajal väljaehitatud tapapunkti. Mõned aastad tagasi soetati päris oma maja Irase külas, mis peaks uue kuue ja sisu saama juba selle aasta lõpuks.

Jahimaja asub otse keset jahipiirkonda ja sealt on jahi­ala igasse otsa enam-vähem ühepalju maad.

Meeste oma jõududega on vanast lao­hoonest saamas korralik kompleks, kus jahisaagi töötlemiseks ja hoiustamiseks vajalike ruumide kõrval ei puudu ka köök ja koht ühisteks koosistumisteks. Raha ehitustöödeks on selts teeninud jahisaagi müügist. Kaare sõnul ei pidanud seltsi liikmed otstarbekaks hakata ehituse pärast liikmemaksu suurendama või meestelt raha korjama. “Meestel jääb liha küll saamata, aga tänu sellele pole vaja suuremaid summasid ehituseks välja käia,” sõnab ta.


Kärntõbi jätab looma karvutuks

Väikeulukite suureks nuhtluseks on praegu kärntõbi, mida Kaare sõnul on näha ühtmoodi nii rebastel kui ka kährikutel. Samuti on tõvest vaevatud olnud sel aastal Saaremaal kütitud hundid.

Meelis Kaare tõdeb, et kärntõbi paneb loomad teisiti käituma. “Nad kipuvad rohkem inimasustuse ligidusse. Otsivad ulualust heinakuurides, aitades. Haige loom tahab sooja ja heintes on kindlasti soojem kui metsas põõsa all,” räägib ta ja viitab, et viimased kütitud hundid on ju ka tabatud sisuliselt jahti pidamata, külade juurest, kuhu vaevatud loomad on leevendust otsima tulnud. Haiged, karvutud loomad ei suuda endale metsas enam tavapärasel moel toitu hankida.

Mis haigus see kärntõbi siis on?

Veterinaarameti veebilehelt saab lugeda, et kärntõveks hüütakse rahvasuus süüdiklestade Sarcoptes scabiei poolt põhjustatud naha pindmise kihi kahjustumisega kulgevat parasitaarhaigust, süüdiklestsügelisi. Süüdiklestad parasiteerivad rohkem kui sajal kodu- ja metsimetaja liigil, kuid igal liigil on olemas erinev parasiidi variant, mis on sel peremeesliigil kõige paremini kohastunud Näiteks koerte süüdiklest parasiteerib põhiliselt koeral, aga ka rebasel, kährikkoeral, hundil.

Harva võib loomadelt sügelised saada ka inimene. Inimese nahas võib loomade süüdiklest elada väga lühiajaliselt (kuni 2 nädalat), põhjustades naha kihelust ja punetust.

Sügelistesse on väga kerge nakatuda. Lestad kanduvad üle nii otsese kontakti teel, kokkupuutel nakatunud looma nahaga kui ka kaudselt, kokkupuutel lestadega saastunud pindadega. Uue peremehe nahale sattunud lestad uuristavad end kiirelt naha sisse ja hakkavad seal paljunema.

Süüdiklestad kahjustavad haigestunud looma nahka, uuristades sellesse käikusid, paljunedes arvukalt ja toitudes lümfikoest. Lestade elutegevuse tagajärjel tekib tugev kihelustunne, mistõttu loom kraabib end pidevalt, põhjustades ise nahakahjustuse suurenemist ja karvade osalist kuni täielikku väljalangemist.

Süüdiklestad on kõikjal maailmas ja ka Eestis väga levinud. On tähele pandud, et iga 30–45 aasta järel esineb kärntõve leviku ägenemise periood ning sel ajal täheldatakse erinevate loomaliikide massilist nakatumist kärntõppe. Jahimeeste ja loomaarstide hinnangul on Eestis käesoleval ajal väikekiskjate (rebase, kährikkoera) ja ka koerte hulgas täheldatud süüdiklestadega nakatumise olulist tõusu.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 18 korda, sh täna 1)