Heli Lääts: 24.06.1932–16.02.2018 (1)

Heli Lääts oma kodus Tallinnas Terase tänaval.
FOTO: ALAR TRUU/ÕHTULEHT

“Nüüd istun siin pilve piiril…”

Eilsel lumisel hommikupoolikul, 85. eluaastal lakkas tuksumast armastatud laulja Heli Läätse süda.

Mullu 24. juunil juubelit tähistanud Heli Lääts andis toona Kadi raadiole südamliku ja helge intervjuu. “Kõik need ohtrad õnnesoovid on mu nii pilvedesse tõstnud, et ma ei teagi, kuidas sealt alla tulla,” tõdes ta vastuseks Tõnis Kipperi õnnitlustele.

 

Heli deklameeris Ave Alavainu luuletust, mis kõneleb samuti taolisest õnnetundest ja taevastest kõrgustest. “Nüüd istun siin pilve piiril ja laulan ja viisi ei pea. Ja see, et sa siia mind viisid, on pagana tore ja hea. Ja nõnda ma istun ja laulan ja maailm peab viisi mu all..,” luges Heli Lääts.

Otsekui sünnipäevakingitusena nii juubilarile endale kui ka tema talendiaustajatele sai vahetult enne ta 85. sünnipäeva kaante vahele emotsionaalne lugu Heli laulu- ja eluteest – “Heli Lääts. Armastusega”. Kirjapanduga jäi Heli rahule ning tunnistas, et raamatu autor Hille Karm mõistis teda täielikult.

Laulud, mida Heli aastakümneid laulnud, on talle kõik omal moel armsad olnud. “Mis on mind köitnud ja mu hinges elanud, olen kõik endast läbi lasknud,” tunnistas ta. “Asjad, mis on mind aga häirinud, olen lihtsalt naljaks pööranud.”

Intervjuus tõdes Heli, et oma 85. sünnipäeval tundis ta eriti tugevalt rahva, sõprade ja lähedaste armastust. “Nägin nende nägudes väljenduvat kõike seda, mida mu süda on kandnud terve elu endas, see on kõige suurem tasu tehtud töö eest,” leidis ta.

Heli uskus, et suurim abiline lauljale siin ilmas on ikka ja alati kuulaja ning temalt peegelduv tagasiside. “Pean ütlema, et olen tõesti üks õnnelik inimene, et minu ümber on olnud nii palju armastavaid inimesi,” tähendas Heli. Eile, enam kui pool aastat pärast seda südamlikku vestlust sai Heli aeg siin ilmas ümber.

1932. aastal Kuressaares ilmavalgust näinud Heli Lääts lõpetas 1955. aastal Tallinna Muusikakooli. Samal aastal debüteeris ta estraadilaval ja aastal 1960 lõpetas Tallinna Riikliku Konservatooriumi laulu erialal. Esimese eesti lauljana sai ta estraadi- ja kammerlaulja kvalifikatsiooni.

Regulaarsed esinemised estraadilauljana algasid Helil 1956. aastal Emil Laansoo ansambli ja Eesti Raadio estraadiorkestriga. Ühes teiste estraadikunstnikega ja ansambliga Metronoom osales ta 1957. aastal üleilmsel noorsoo- ja üliõpilasfestivalil Moskvas, kust naasis laureaadina. 1958. aastal võttis ta aga osa üleliidulisest estraadiartistide konkursist, kus võitis esimese eesti lauljatarina laureaaditiitli. Aastatel 1957–1961 laulis Heli Eesti Raadio naistrios, 1957–1987 oli ta Eesti NSV Riikliku Filharmoonia solist ning 1966–1974 estraadistuudio lauluõpetaja.

Oma pika elu jooksul pälvis ta mitmeid tunnustusi. 2004. aastal andis Eesti president talle Valgetähe V klassi teenetemärgi, samal aastal pälvis ta ka ühe neljast Eesti Rahvuskultuuri Fondi elutööauhinnast.

 

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 1 194 korda, sh täna 1)