Ministeeriumiametnik asus Orissaare teenuskeskust juhtima (4)

Maaeluministeeriumi osakonnajuhataja Taavi Kand pani pealinnas ameti maha ja töötab nüüd Orissaares teenuskeskuse juhatajana.

KODUS TAGASI: Üle kümne aasta maaeluministeeriumis Eesti toiduainete ekspordiga tegelenud Taavi Kand toimetab nüüd püsivalt kodusaarel.
MAANUS MASING

“Tahtsin koju tagasi tulla ja kui oli selline võimalus siia kandideerida, siis miks mitte,” ütles viimased viis aastat maa­eluministeeriumi kaubanduse ja põllumajandussaadusi töötleva tööstuse osakonna juhataja ametis olnud Taavi Kand, kes asus ministeeriumi palgale kõrgkooli lõpetamise järel üksteist ja pool aastat tagasi. Esmalt töötas ta peaspetsialistina, siis osakonna nõunikuna ja lõpuks osakonnajuhatajana. Taavi sõnul töötab maaeluministeeriumis päris palju saarlasi ja muhulasi. “Ka mina ise võtsin mitmeid tööle,” nentis ta.

Orissaare lähedal asuvast kodust pole Taavi end kunagi välja kirjutanud ja alates ülikooli minekust on ta viimased 15 aastat pea iga nädalavahetus Saaremaal käinud. Et Taavil pole peret, siis polnud saarele naasmiseks mingeid takistusi. “Ega mind Tallinnas peale töö miski muu eriti kinni ei hoidnud,” tõdes ta.

Kodus peab Taavi hobi korras juba üle 10 aasta lihaveiseid. Praegu on tal üle kümne looma, kuid tulevikus võib kari ka suuremaks minna. Toetusalust maad on tal 12 hektarit, kokku kasutab ta umbes 30 ha maad.

Vene turule loota ei maksa

Riigi põllumajandussaaduste ekspordi peensusi tundva inimesena rääkis Taavi Kand, et Eesti piimatootjatel ei maksaks Venemaa turu peale enam loota. “Ütleksin, et tuleb harjuda uue reaalsusega, et Venemaa on see koht, millega ei tasu üldse arvestada,” hoiatas ta. Mitte keegi ei tea, millal kaubandussuhted idanaabriga uuesti ellu ärkavad ja millistel tingimustel, aga isegi kui see peaks juhtuma, soovitab Taavi Kand käsitleda Venemaad lihtsalt boonusena. “See ei ole asi, millega mina arvestaksin või millega seoses mina üldse mingeid plaane teeks.”

Kellel on kannatust ja raha, tasub kvaliteetsema toodanguga sihtida Skandinaaviat ja Kesk-Euroopat, anonüümsema mahutootega aga miks mitte Hiinat ja Jaapanit. Pole välistatud, et Saaremaa vadakupulber koostöös mõne teise Eesti piimatööstusega või mõne Euroopas tegutseva vahendaja kaudu juba praegu Hiinasse liigub. Ka ei saa välistada, et meie tööstuse juust kunagi Saaremaa kaubamärgi all Aasias müügile võiks jõuda. “Aga siis tuleb võtta konkreetne nišš, valida mingi väiksem turustuskanal, keskenduda mingisugusele kõrgemale tarbijasegmendile jne,” rääkis Taavi Kand.

Ta lisas, et müüa saab kõike, kuid küsimus on tootja valuläves. Eesti piimatööstused kasutavad erinevat lähenemist, kuidas ja milliste toodetega välisturgudele minna. Soome kapitalile kuuluv Valio müüb välisturgudel oma kaubamärgi all kõrge kvaliteediga tooteid. Et see õnnestuks, peab tööstusel olema pikka meelt ning valmisolek panustada müüki ja turundusse palju raha. Valiol seda kõike jätkub ja neil läheb päris hästi, märkis Kand.

Ka Saaremaa piimatööstus valmistab viimastel aastatel häid juuste. Nende välismaal müümiseks peab meie tööstusel olema Taavi Kandi sõnul seesama valmisolek kulutada 5–7 aastat müügile ja turundusele, enne kui midagi hakkab tagasi tulema. Teine võimalus on müüa anonüümset mahutoodet, nagu vadakupulber või lihtsamad juustud, mida kasutatakse toitude valmistamiseks, kus toote päritolu ja kaubamärk ei mängi mingit rolli. Raha makstakse selle eest küll vähem, ent ära jäävad ka kulud kaubamärgi reklaamimisele.

Väiketootmine peab jääma

Loomakasvatuses on praegu seis kehv selles mõttes, et seakatk ei võimalda Eesti tootjatel lähiaastatel välisturule eriti müüa. Veiselihal on potentsiaali päris palju, aga siin tuleb vaadata, kuidas müüa elusloomade asemel rohkem liha. Ka lammast läheb Kesk-Euroopasse päris palju elusast peast, ent üldiselt on lambakasvatus lihaveisekasvatusest veel mõned head aastat tagapool oma arengus.

Taavi Kand ei pea väike- ja suurtootmise omavahelist vastandumist mõistlikuks. Pisike talumeierei ja suur piimatööstus, mis loodetavasti Paidesse tuleb, on kaks täiesti iseasja. Ja mõlemal on oma roll täita. Väikesed tootjad ei kasvata meie ekspordinumbreid ega võta tööle sadu inimesi, kuid väike talumeierei ja vorstitegija teevad väga põnevaid ja maitsvaid asju, ja ka see on oluline.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 1 416 korda, sh täna 1)