Maksuametnik Albert Schmidti heitlused iseenda ja isamaa eest (2)

PÄRAST TAPLUST: Fotograaf M. Jakobson käis 23. veebruari õhtul Upal ja pildistas ühishaua juurde veetud laipu.
Foto: SAAREMAA MUUSEUM

Verisulis Eesti Vabariigi esimese aastapäeva eel 1919. aasta alguses, kui mandril edukalt punaste vägesid Eestist välja tõrjuti, püüdsid ametnikud riiki käimas hoida ka loetud kuude eest Saksa okupatsiooni alt vabanenud Saaremaal.

Sajanditagusest Saaremaa ja Kuressaare olustikust annab huvitava pildi maksuametnik Albert Schmidti päevik. Sellest on paraku säilinud vaid üks 78-leheküljeline kaustik, mis kannab järjekorranumbrit 2 ja sisaldab sissekandeid 1919. aasta 4. jaanuarist kuni 6. aprillini. Kuna päevaraamat algab leheküljega 57, saab väita, et olemas on olnud ka selle 56-leheküljeline esimene osa. Tõenäoliselt on ka järgnev(ad), mille kohta aga paraku midagi teada ei ole.

Üritab pildile pääseda

Nelja kuu jooksul ülestähendatud päevaraamatu lehtedel rulluvad lahti toona 20-aastase noore mehe mured ja rõõmud, pürgimised ja pettumused.

Schmidt üritab igati Kuressaare seltskonnas kanda kinnitada. Ta osaleb Kuressaare Eesti Seltsi (KES) näitetrupis etteütlejana, astub erinevate ühisuste ja kassade liikmeks, kus oleks võimalus ametioskuste tõttu pääseda mõnele vastutavale positsioonile. Enne KES-i aastakoosolekut heietab noormees isegi lootusi saada valituks eestseisusse – kassapidajaks, kirjatoimetajaks või siis kummagi abiks –, ent paraku asjatult. “Kõik eile õhtusid roosilised lootused on nurja läinud,” kirjutab ta 1. aprillil ja kurdab, et teda ei ole “mitte üksi eestseisusse mitte valitud, waid koguni kii minu nime ei ole kandidatide ülesseadmise juures tarvitatud”.

 

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 320 korda, sh täna 1)