Mälk ja Aavik tuuakse puhkama kodumulda (6)

Ehk juba sel aastal saab teoks mõnda aega küpsenud plaan sängitada Saaremaalt sirgunud, kuid saatuse tahtel Rootsis puhkavate suurmeeste August Mälgu ja Johannes Aaviku põrm kodusaare mulda.

PEREKONNA HAUAPLATS: Kudjape kalmistuvaht Marika Jürisson näitab Aavikute hauaplatsi, kuhu maetakse ka Johannes Aaviku põrm.
MAANUS MASING

 

Johannes Aavik

Ümbermatmise initsiatiivgruppi kuuluv vandeadvokaat Maria Mägi-Rohtmets ütles Saarte Häälele, et Eesti taasiseseisvumise järel on kodumulda puhkama toodud mitmeid olulisi Eestimaa tütreid ja poegi, nagu näiteks Lydia Koidula, Marie Under, Artur Adson ja viimati Karl Ristikivi. Just Karl Ristikivi ümbermatmisel läinud sügisel võttis kirjanik Enn Nõu jutuks, kas August Mälk ja Johannes Aavik jäävad võõrsile.

Mägi-Rohtmets nentis, et ümbermatmine on teema, mis paratamatult tekitab küsimusi. Kas see on ikka sünnis, kas inimene ise oleks seda üldse tahtnud, ega elavad oma tahet äkki mitte jõuga maksma pane? “Kõik need küsimused on asjakohased ja vajavad kaalutletud vastuseid. Lõpliku otsuse tegemise õigus on elusolevatel lähedastel. Enamasti lähedased ise ei taju, kui oluline võib nende kadunud eellane olla meie riigile ja rahvale. Samuti on asjaajamine piisavalt keeruline,” selgitas Mägi-Rohtmets.

Tänaseks on olemas August Mälgu lähedaste nõusolek, aga Johannes Aaviku Saksamaal elava tütrepoja Martin Ziegleri vastust veel pole. “Kuniks seda ei ole, saame rääkida Aaviku kojutoomisest üksnes ideetasandil,” märkis Mägi-Rohtmets.

August Mälk

Mõlemad mehed on plaanis ümber matta koos lähedastega, Mälk koos abikaasa Leini ja Aavik koos abikaasa Aleksandra ja tütre Silviaga. Mälkude puhkepaigaks saab Kihelkonna kalmistu, Aavikud aga sängitatakse Johannese vanemate kõrvale Kudjapele.

Initsiatiivgrupi teine liige, Kihelkonnalt pärit filoloog Lii Teär märkis, et ümbermatmisel on lisaks emotsionaalsetele ja kultuurilistele argumentidele ka praktilised põhjused. Nimelt on suurmeeste ja nende lähedaste kalmude hooldamise aeg lõppemas ja need võivad pärast seda pealematmisega kaduda.

Eelmisel teisipäeval arutas kuulsa keelemehe ümbermatmise küsimust ka Johannes Aaviku seltsi juhatus ja leidis, et toetab ettevõtmist, kuid initsiatiivi ei haara, kuna teemaga on juba piisavalt tegelejaid. Seltsi juhatuse liige Jaan Õispuu ütles samuti, et Mälgu ja Aaviku ümbermatmise üheks põhjuseks on Rootsis elava eestlaskonna vananemine ja raskused haudade korras hoidmisel. Ta viitas Johannes Aaviku vaimse pärandi talletaja ja süstematiseerija Paul Laani viimatisele jõulutervitusele, kus 90-aastane vanahärra küsis, millal Aavik ümber maetakse.


Suurmeeste koht on kodus

Pole kahtlustki, et Saaremaa kultuuriloos seisavad olulisel kohal kaks kirjameest, kelle elutee lõppes teisel pool Läänemerd Rootsis. Kõiguste (Laimjala) vallast Randverest pärit Johannes Aavik ja Lümanda vallast Koovi külast pärit August Mälk. Mõlemad on lühemat või pikemat aega töötanud Saaremaal õpetajana.

August Mälk mõistis juba kolmekümnendates eluaastates, et tema teoste põhiaines on Saaremaa rannarahva elu. Ta oli viljakas kirjamees, jõudis romaanide kõrval avaldada ka näidendeid ning elu lõpupoole mälestusi. Mälgu teostest õhkub armastust Saaremaa, mere ja saarlase vastu.

Johannes Aavik oli radikaalne mõtleja, kes asus teiste asjade kõrval tegelema keeleuuendusega ja tõi eesti keelde hulga sõnu, mis on juba ammu iseenesestmõistetavalt meie kirjakeele osa. Johannes Aavik on ise prohvetlikult ütelnud: “Selle tuleviku keele kõrval, kui see üleüldiseks saab, – ja seks ta saabki kord–, tunduks praegune keel kui midagi õige puudulikku ja veidrat.” Marie Under rakendas Aaviku uuendusi kohe, oli ka vastaseid. Tänane üleüldine eesti keel on saarlase Aaviku tuleviku keel.

Artur Adson kirjutab oma “Siururaamatus”, et kodumaast kaugel Johannes Aavikuga kokku saades “me istume ja ootame toda ainsat ja igatsetud sõidukit, mis viib meid kord kodumaale ja kohtamisele kõigi nendega, keda tahaksime veel elus näha!”. Artur Adsoni soov täitus 2016. aastal. Ehk on siin ka vastus esitatud küsimusele, kas August Mälk ja Johannes Aavik võiksid koju tulla.

Maria Mägi-Rohtmets

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 1 065 korda, sh täna 1)