Loomaarst Margus Birkenfeldt: kärntõbi kollitab ka kodukoeri (3)

Väikekiskjate levitatud kärntõbi ei piirdu enam metsloomadega, vaid nakkus on murdnud end Kuressaare koerte sekka, väidab loomaarst Margus Birkenfeldt.

ERINEVAD NÄITAJAD: Kui Lea Hioväina praksises ei ole kärntõvega nakatunud koerte osakaal suurenenud, siis Margus Birkenfeldti kliinikus on kärntõve ravimite kulu viimasel aastal mitmekordistunud.
SANDER ILVEST



“Probleem on mitmekordistunud Kuressaare linnas ja terves maakonnas on kärntõbi väga suureks probleemiks,” ütles Kuressaares loomakliinikut pidav Margus Birkenfeldt, kelle sõnul on kärntõve ravimite kulu tema kliinikus viimasel aastal mitmekordistunud. “See haigus on ikkagi juba koerte populatsioonis sees, ta ei piirdu enam metsloomadega,” lausus loomatohter, kelle sõnul on kärntõbi jõudnud ka esimeste sülekoerteni.

Veterinaar- ja toiduameti töötaja, marutaudivastase vaktsineerimise projekti juht Enel Niin ütles, et kährikute ja rebaste seas levivat kärntõbe põhjustava lesta tüüp hakkab reeglina külge ikkagi vaid immuunsuspuudulikkusega inimesele või juhul, kui nahk on oluliselt kahjustunud. Kärntõve tekitaja ei ole inimese nahas võimeline paljunema, vaid tiksub seal kuni eluea lõpuni (2–3 nädalat). Kuigi haigus on väga nakkav, kulgeb haigus õigeaegselt tehtud ravi puhul kergelt ja taandub kiiresti. Lemmikloomade raviks on olemas efektiivseid preparaate.

Tavalised sügelised

Kuressaares tegutseva taluapteek-loomakliiniku loomaarst Lea Hioväin ütles, et tema praksises ei ole kärntõvega nakatunud koerte osakaal suurenenud. 99 protsendil juhtudest, kui inimene kahtlustab oma koeral kärntõbe, on tegemist mõne muu haigusega, näiteks kirbusüljeallergiaga. Põletikus nahk näeb loomal täpselt ühesugune välja nii kärntõve kui ka kirbusüljeallergia puhul, selgitas ta.

Hioväin ei soovita kärntõvest kirjutades paanikat tekitada. Kärntõbi on tema sõnul tavalised sügelised, mille võib saada ka ukse käepideme küljest. See ei ole maailmalõpp ega uue katku algus, vaid tavalised liigispetsiifilised sügelised. Veterinaari sõnul ei esine jahikoertel kärntõve rohkem kui linnapitsudel. “On neid, kes käivad, palitu seljas ja sussid jalas, pargis jalutamas ja ikkagi saavad kärntõve,” nentis Hioväin.

Teadaolevalt võib haigust põhjustav süüdiklest kanduda ka inimesele ning Saaremaalgi on koer nakkuse peremehele edasi andnud. Siiski ei põhjusta naha sisse pugenud pahalane inimesel nii tugevat kihelust ega drastilisi nahamuutusi kui koeral.

“Paljud inimesed elavad koeraelu ja koerad elavad inimeste elu ning sellepärast on tänapäeval kõik, mis on koera küljes, tihtipeale ka inimese küljes,” lausus Margus Birkenfeldt. “Kui koer elab inimesel süles ja inimesel teki all, siis paratamatult kõik, mis on koera peal, on ka inimese peal.”

Puhangut pole olnud

Kuressaare haigla nahaarst Erika Kesküla ütles, et mingit kärntõve puhangut inimeste hulgas ei ole, kuid diagnoositud seda Saaremaal siiski on. Esimene nakatunu jääb juba pikkade aastate taha, kui prügimäel elanud mees puutus kokku haige rebasega.

Kärntõbi näeb välja nagu inimeste sügelised, sügelev lööve esineb kaenlaalustes, käsivartel, kõhul, reitel, seljal. Ehkki inimestel taandub haigus ka ilma ravita, on Erika Kesküla kirjutanud sügeluse leevenduseks välja sama ravimit, mis inimese sügelislesta puhul.

Kuivõrd kärntõbi ei kuulu eriti ohtlike ega ka ohtlike haiguste hulka, siis ei tegeleta selle haiguse tõrjega riiklikul tasemel ei Eestis ega ka teistes riikides.

Terviseameti epidemioloogianõunik Kuulo Kutsar lausus, et kõnealust liiki kärntõbi ei kuulu inimeste haigusena registreerimisele, mistõttu statistika nakatunute arvu kohta puudub.


Ravimimüük on kasvanud

Veterinaarravimite statistika näitab, et viimasel kolmel aastal on Eestis loomade kärntõve ravi näidustusega veterinaarravimite müük kasvanud pakendite arvult ligikaudu 10% aastas.

Samas on see tõus üsna samas suurusjärgus kui ülejäänud veterinaarravimite turumuutused viimastel aastatel.

Samuti ei ole võimalik hulgimüügiandmete pealt hinnata, mis näidustusel täpselt ravimit kasutati. Kuna parasiidivastastel veterinaarravimitel on enamasti mitu näidustust, ei tea ravimiamet päris täpselt, millist tõbe preparaadiga raviti.

Ravimeid võidi kasutada nii kärntõve raviks kui ka näiteks puukide ja kirpude infestatsioonide tõrjeks.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 1 796 korda, sh täna 1)