Julgus unistada ja tegutseda (3)

Taavi Kurisoo

“Iiri päritolu riigimees, poliitikateoreetik ja filosoof Edmund Burke on öelnud: “Keegi ei tee suuremat viga kui see, kes, arvates, et tema võimuses on teha vaid natuke, ei tee mitte midagi.”,” kirjutab Isamaa ja Res Publica Liidu Saaremaa piirkonna juhatuse liige Taavi Kurisoo. “Meie kõigi jaoks tähendab Eesti Vabariigi sünnipäev midagi erilist. Minu jaoks sümboliseerib 24. veebruar julgust unistada ja julgust tegutseda.”

Sel päeval 100 aastat tagasi kuulutati kõigile, et Eesti on nüüdsest vaba ja ma oleme valmis riigi ja rahvana selle vabaduse eest seisma.

See oli suur ja äärmiselt julge otsus – kuulutada välja oma riik ja asuda seda relva jõul välja võitlema. Meie tänane vabadus on võimalik vaid tänu meie julgetele esiisadele. Ilma toonaste otsusteta oleks meid tõenäoliselt tabanud karjalaste saatus.

Täna 100 aastat hiljem otsime me jälle suurt eesmärki. Eesmärki, mille saavutamine aitaks meil vaba riigi ja rahvana areneda ning tagaks meie põhiseaduse preambulis toodud eesmärkide täitmise. President Lennart Meri eestvedamisel otsisime Eesti Nokiat ehk majanduslikku edu. Tänaseks oleme me rahva ühisel pingutusel majanduslikult edukamad kui kunagi varem.

Seejärel tekkisid unistused saada osaks Euroopa Liidust ning NATO kaitsvast võrgustikust. 2004. aastaks olime need eesmärgid saavutanud. Pärast seda on meie unistused ja suured eesmärgid otsa saanud. Oleme tiksunud tühikäigul ning proovinud peenhäälestades ning maksumuudatustega edu saavutada.

Minul on üks unistus ja suur eesmärk, mille saavutamisele pühendunud olen. See ei ole suunatud riigist välja, vaid eesti rahvale. See on rahvaalgatuse ja otsedemokraatia sisse viimine omavalitsustesse ja Eesti Vabariigi põhiseadusesse. Ma tean, et ma ei ole selles üksi, vaid meid on palju. Meie arv kasvab iga päevaga.

Konstantin Päts ütles 1934. aasta märtsis, mõned päevad pärast riigipööret: “Rahvas on haige ja me peame näitama selle sümptoome, et seda ravida saaks.”

Me teame, et meie rahvas on terve. Rahvas on haritud ja kaine mõistusega. Samas võõrandub rahvas võimust iga päevaga, kuna paljud võimu otsused ei ole rahvale arusaadavad. Kord iga nelja aasta tagant võimu valida jääb väheks, kui puuduvad mehhanismid, et vajadusel otsustusprotsessi sekkuda. Rahva demokraatlikult valitud võimust eemaldumine viib aga paratamatult autokraatiani.

Täna peame ütlema: “Võim on haige ja rahvas peab näitama selle sümptoome, et seda ravida saaks.”

Anname rahvale võimaluse riigi ja omavalitsuse tähtsates küsimustes otsuseid langetada. Miljoni inimese tarkus on suurem kui sajal. Otsedemokraatia ehk rahvahääletused tähtsates küsimustes paneb kodanikud kaasa mõtlema ja arutama oluliste küsimuste lahendamise üle. Täna 25 aastat jälle vabad olles, kuid oluliste küsimuste arutamisest ja otsustamisest kõrvale hoituna, on kodanikest saanud kliendid, kellele pakutakse valitsemise teenust. Võtame endale kõrgeima võimuna õiguse olla Eesti kodanikud, mitte riigi kliendid.

Rahvaalgatuse võimalus paneb valitud võimu enne oluliste otsuste tegemist rahvaga konsulteerima. See tagab võimu ja rahva lähenemise ning demokraatliku ühiskonna hea tervise.

Selline on minu unistus ja suur eesmärk, mille nimel tegutsen. Kodanike otsustamisse kaasamisel suudame ühiselt seada uusi sihte ja seista vastu ohtudele. Vaid ühiselt tegutsedes saame olla kindlad, et me pärandame tulevastele põlvedele vaba ja elamisväärse Eesti.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 456 korda, sh täna 1)