Kõige enam metsamaad müüdi Saaremaal (5)

Saaremaal tehti eelmisel aastal maakondade lõikes kõige enam metsamaa müügitehinguid, selgub maa-ameti kinnisvaraturu aastaülevaatest.

2017. aastal tehti Saare maakonnas metsamaaga 216 tehingut, mille käigus vahetas 4 472 284 euro eest omanikku 1411 ha metsamaad.

MTÜ Saaremaa Metsaühing juhatuse liige Mati Schmuul ütles, et kui tavapäraselt küünib Saaremaa mõistes korraliku metsa hektarihind 6000–7000 euroni, siis kõrgeim hind ulatus maa-ameti andmetel lausa 11 966 euroni hektari eest. “See peab siis päris korralik mets olema, mis nii kallis on,” nentis Schmuul.

Praegu pakutakse Mati Schmuuli andmetel kasvava metsa eest 35–38 eurot tihumeeter. Arvestades, et väga hea kvaliteediga männi- ja kuusemets annab hektari kohta 300 tihu puitu, tuleb hind parimal juhul 12 000 euro kanti ära küll. Arvesse tuleb võtta sedagi, et äärmiselt vesised sügisilmad tekitasid puidudefitsiidi ja viisid hinnad üles. Seevastu madalaim tehinguhind – 253 eurot hektari eest – võib Schmuuli hinnangul olla seotud mõne Rootsi või Soome pensionifondi poolt ostetud paketiga.

“Ma ei usu, et inimesed oma metsa nii odavalt ära annavad, pigem on need metsafirmad, kes soovivad rämpsust lahti saada,” pakkus Schmuul.

Äri käib nii, et metsafirmad raiuvad inimese käest ostetud metsa puhtaks ja müüvad siis raiutud maatüki edasi pensionifondile. Niiviisi vabaneb metsafirma ühtlasi hilisemast istutamiskohustusest.

Maatükke ei müüda aga mitte ühekaupa, vaid sageli näiteks 100–200 ha suuruste pakettidena. Penisonifondid omakorda usuvad, et odavalt kokkuostetud maa hakkab neile paarikümne aasta pärast uuesti tulu tootma.

Mati Schmuuli sõnul mandri metsaomanikud oma valdusi nii usinalt ei müü kui saarlased. Mandril on maad paremad ja omanikud ei anna neid nii kergekäeliselt käest, vaid majandavad neid ka pärast metsa mahavõtmist ise edasi.

Saaremaa Metsaühingu juhi sõnul käib Saaremaal viimasel ajal üsna usin metsa tagasiistutamine. Vastavalt metsaseadusele tuleb kolm aastat pärast raiet istutada mahavõetud metsa asemele uus, paraku on hakanud kollitama taimepuudus. Isegi Lätist ja Leedust pole enam taimi saada. Puudu on sadu tuhandeid taimi ning kevadeks istutamiseks ettevalmistatud umbes 40 hektaril metsamaal võivad istutustööd edasi lükkuda. Kuigi hilja pole uut metsa maha panna ka veel sügisel või siis järgmisel kevadel, tuleb siiski jälgida, et istutamise eeltöö raisku ei läheks.

Raieolud on saabunud külmadega soodsad ja hinnadki seisavad esialgu veel kõrgel, rääkis Schmuul. Kui külma edasi peab, on varsti kõik mehed metsas. Märja sügisega tekkinud puupõud saab otsa ja hind võib hakata allapoole langema, lisas Mati Schmuul.

Vaata maade tabelit SIIT.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 963 korda, sh täna 1)