SÜGi õpilaste 100 luuletust meie kalli kodumaa sajandaks sünnipäevaks

Kogumikust “SÜGi õpilaste 100 luuletust meie kalli kodumaa sajandaks sünnipäevaks”.

Käia ära, et tagasi tulla

Istun jälle lennukile

ja käin ära kaugel.

Süda põksub reisimisele,

sest elu aeg ju raugeb.

Tahan kuumas kõrbes ringi joosta

ja troopilist lainet tunda.

Ihkan arktilisse õhku söösta

ning ilmvõõraid keeli kuulda.

Tahan ära käia, et mõelda,

kui väga igatsen ma koju.

Soovin näha maailma ja endale öelda –

siin pole ju minu kodu!

Tahta tagasi minna koju

tähendab igatseda oma kodumaad.

Kuid mis on siis kodu?

See on mulle armas Eestimaa.

Katrin Kurvits,
Saaremaa ühisgümnaasiumi 11.b klassi õpilane

Magus Eesti

Eesti ilm võib olla kole,

aga minul vahet pole!

mulle meeldib olla siin

ning mujal olla lausa piin.

Sest mulle meeldib kohuke

ja suhu rändab draakonikomm,

nüüd põses naerulohuke

ja peos on jäätis „Väike Tom“.

Sa armas mulle, Eestimaa,

sul vanust juba sada,

ma väike veel, kuid suureks saan

ja jään sind armastama!

Miina Sink, 1.a

Kallis kodumaa

Eesti on mu kodumaa,

siin ma elan perega.

Ma olen Eestis sündinud

ja Saaremaal üles kasvanud.

Siin lasteaiad-koolid head,

neid alati ma meeles pean.

Kui ükskord võrsun suureks ma,

siis tööle asun Saaremaal.

Joonatan Järvalt, 1.a

Eesti sünnipäev

Kui Eestimaal on sünnipäev,

siis saab kleiti kanda.

Telerist häid filme näeb

ja lipu õue panna.

Kui mina ükskord suureks saan

ja saja-aastaseks,

siis olen väga õnnelik,

et olin Eesti laps!

Karolin Teras, 1.a

Eesti on kodumaa

Eesti on kodumaa,

Saaremaa mu kodusaar.

Siin on kaunid kadakad,

merel kaunis luigepaar.

Kärt Medri, 1.b

Minu Isamaa

See on maa – minu isamaa,

kus sündinud ma olen.

See on maa – minu kodumaa,

kus kasvanud ma olen.

Maa, kus rääkisin esimesed sõnad,

kus sammusin esimesed sammud,

kus laulan, tantsin rõõmsasti

ja olen hoitud alati.

See ongi minu maa – kallis Eestimaa.

Käroli Kätriin Vaga, 1.d

Eesti

Loodus on meil ilus,

linnud laulavad metsa vilus.

Mere äär täis on kive,

sambla peal sisalik sile.

Kaugel metsas on kena,

seal on puhtust, mida vaja.

Inimesed, loomad ja linnud,

palju õnne, Eesti mesilinnud.

Sander Kask, 1.d

On üks maa

On üks maa,

mis juba sada aastat vana.

Siin on mu kodu

ja väike armas talu.

Käin koolis ma,

mis pea sada aastat vana.

Mul endal käia üheksakümmend kolm aastat

sajani on veel…

Olaf Trei, 1.d

Eesti kohal suur sära,

linnades on palju kära.

Praegu Eestis palju pidu,

ühelgi ei näe ma vigu.

Eestimaal on väiksed mäed,

aga väga suured väed.

Richard Toompuu, 2.a

Eesti, juba said sa sada,

sellest olnud palju pada.

Tordi sinu jaoks teen maitsva,

Sõdurid, need sind kaitsvad.

Lisette Steinberg, 2.a

Nähtaval on Eesti lipp

Eesti kõige kõrgem maja tipp

Pidutsemine on täies hoos

Kogu Eesti rahvas on koos

Tort on väga maitsev söök

Eesti köök on parim köök

Söön iga hommik kaerahelbeid

Eestis sajab palju lumehelbeid

Eesti vabariigi lind

Kallistaks ma sind

Joonistan sulle pildid

Internetis on sünnipäeva sildid.

Karmenete Usin, 2.a

Meie Eesti

Eesti on ju päris väike,

ta on minu kodumaake.

Varsti vanuseks tal sada,

seda tuleb tähistada.

Eestis on ju palju saari,

kõige suurem Saaremaa.

Minu jaoks on tema parim,

siin mul meeldib elada.

Anna Paiste, 2.b

Eesti 100

Eestis tore elada,

siin saab talverõõme nautida.

Suvel meres ujuda,

linnulaulu kuulata.

Sügistorme vaadata

ja järgmist aastaaega oodata.

Eestis ilus loodus.

Istun siin ja muudkui ootan,

millal Eesti riik saab 100!

Siis võib pidu alata,

et saaks morssi valada.

Mirell Õiemets, 2.b

Meie rõõm

Mu väikesel kodumaal

on säramas päike.

Ta tähistab juubelit,

mis polegi nii väike.

100 täis on saanud tal,

sellest hing täis rõõmu mul.

Südames me loodame,

et see rõõm jääks kauaks kestma veel.

Jete-Mia Arge, 2.b

Luuletus Eestimaast

Eestimaa on väga väike,

aga mulle väga armas.

Eestimaa on minu kodumaa,

sealt ma lahkuda ei taha.

Eestimaal on ilus loodus,

mida tuleks hinnata,

hoida ikka puhtust, korda,

et seda mitte rikkuda.

Karola Mets, 2.d

Luuletus Eestimaast

Sa mulle ilus oled,

sa pole kole.

Mulle meeldib su mets ja maa,

ole uhke sa!

Siin ei ole äikest ja väikest!

Sa lahe oled, ja ei ole kole,

ega ohtlik ole.

Mart Arro, 2.d

Meie Eestimaa

Eestimaa on väga väike,

kuid õues on ilus päike.

Eestimaa on ilus ja hea,

su sünnipäev on tulemas pea.

Eestimaa on mu isamaa,

mu isamaa on lahke ja hea.

Eestimaa on mu sünnimaa,

palju õnne, Eestimaa!

Birgit Raamat, 2.d

Minu Eestimaa

Eestimaa on väike maa,

mina elan Saaremaal.

Mul on koduks Kuressaares väike maja,

ma ema, isa, õde, kiisut, kutsut sinna vajan.

Siin imeline on loodus

ja huvitav taimede kooslus.

Ainult Saaremaal on robirohi,

seda korjata me ei tohi.

See ongi minu Eestimaa,

siin sündinud ma, siin elan ma…

Kerten Bachman, 3.a

Eesti 100

Eesti loodus samamoodu,

sada aastat samasoodu.

Meri, metsad, järved, sood

eksisteerivad kõik koos.

Selle aasta loom on ilves,

kavalus on tema ilmes.

Aasta lind on metsis.

Õnne Eestile me soovime mestis!

Ingrid Vaher, 3.a

Eestimaa

Inglismaa on Inglismaa,

Prantsusmaa on Prantsusmaa.

Imemaa on imemaa,

unemaa on unemaa.

Eestimaa on isamaa,

Eestimaa on kodumaa.

Eestimaa on ilus maa,

Eestimaa on tore – jaa.

Tuule Kalamees, 3.a

Eestimaa

Mina elan saare peal,

mille nimeks Saaremaa.

See saar on osake Eestimaast,

minu armsast kodumaast.

On vähe meid siin ilma peal,

kõikjal maailmas siin ja seal.

Kuid kõigil meil on hinge sees,

eesti keel ja eesti meel.

Steven Roosioks, 3.a

Eesti sajas sünnipäev

Varsti käes on tähtis päev,

see on Eesti sünnipäev.

100aastaseks saab ta,

talle õnne soovin ma!

Pidusöök on laual hea,

president siis kõnet peab.

Kogu pere on meil koos,

rõõmus sünnipäev on hoos.

Mattias Kobin, 3.b

Minu Eesti

Ma kodust ei saa lahkuda,

sest ilus oled, Eestimaa.

Siin kasvab uhke männipuu

ja on ümmargune kuu.

Meil järves pole krokodille,

kuid metsast nopin sinilille.

Siin taevas pääsud lendavad

ja lapsed rabas kondavad.

Meil meres palju kilu,

kuid ilm on vahel päris vilu.

Siin möllab vahel äike

ja madal on me päike.

Meil on neli aastaaega,

sa astu imetlema aeda.

Sul soovin, Eestimaa,

palju õnne ka.

Elsa Marie Kirs, 3.b

Eestimaa

Mu kodu on tilluke Eestimaa,

ta üle on sinine taevakaar.

On kaardil nii väike ta teiste seas,

siin elada on meil ikkagi hea.

Siia mahub mu kool ja mu kodugi,

mu isa, ema ja minagi.

Lars Ingmar Virveste, 3.b

Ilus Eestimaa

Eestimaa on ilus maa,

see on minu sünnimaa.

Siin elavad mu kodused,

mu kassid, koerad, hobused.

Loodus Eestimaal on ilus,

kõndida saab puude vilus.

Meil on väga puhas meri,

viljapõllul palju teri.

Eestimaa on vana maa,

varsti juba sada saab.

Sünnipäevaks soovin talle

hästi palju õhupalle.

Raimond Vaher, 3.b

Eesti vabadus

Eestimaa on väga vana –

juba peaaegu sada.

Vabadus ei tulnud lihtsalt,

pigem raskelt, mis seal ikka.

Kaks aastat sõdisime,

lõpuks ikka võitsime.

Lõbus meel meil eestlastel,

veel lõbusam see lastel.

Mart Pääsukene, 4.a

Kallis Eesti

Kallis Eesti, kullakene!

Nii puhas mullakene!

Teen au sulle,

sina mulle!

Päeval lased lamada,

öösel lased magada!

Aitad mind sa õpetada,

lasteaia lõpetada.

Kui külm on talv,

siis täis on moonasalv!

Ühelt päevalt teisele,

süüa annad veistele.

Emakeel on sinu keel.

Ehk siis eesti keel.

Oh, mu kallis isamaa!

Mulle meeldid sa!

Roosi Muru, 4.a

Eestimaa

Eestis on palju koole

ja koolides on palju toole.

Kui on õues tuul nii vali,

siis on kätte jõudnud tali.

Eestis on palju erinevaid paike,

siin on palju valguslaike.

Kui töömehed saevad mände,

siis mändidest jääb maha kände.

Peamiselt pakutakse Eesti kohvikutes kala,

see on inimeste arust üks väga hea pala.

Eesti Vabariik on vana,

varsti täis on juba sada.

Lissandra Pajunurm, 4.a

Eestimaa ja Saaremaa

Kord kui sõbrad polnud nad,

Eestimaa ja Saaremaa.

Ei tundnud üksteist põrmugi

ning nime polnud kuulnudki.

Siis ükspäev teineteist nad märkasid

ja kohe uudishimust küsisid:

“Kes oled sina üksik siin,

nii tilluke ja vaikne nagu hiir?”

“Mina olen Saaremaa.

Kuid kes oled sina? Kas Hiiumaa?”

Ei olnud tema Hiiumaa,

vaid hoopis oli Eestimaa.

Nüüd Eesti päris saare käest:

“Kas, sõber, annad mulle käe?”

Sest hetkest sõbrad on nad alati

ja Eesti kõrvale saar asuski.

Nüüd kõik teavad seda,

et koos neil olla päris kena.

Liset Isabel Karu, 4.b

Minu Eesti

Eestis metsad on suured,

siin on mu elu ja juured.

Eestis sajad on saared,

siin on mu mängukaared.

Eestis, kus sood ja rabad,

kõik mu mõtted on vabad.

Eesti, mu maa ja meri,

siin mu isade veri.

Illimar Kirss, 4.b

Eestimaa ilu

Eestimaas kindlasti on näha ilu,

ilu on puudes, kuid ka puude vilus.

Ilu on paekivis, metsas ja meres.

Sinimustvalge on eestlastel veres.

Ja Eestimaal vabadust on pikaks ajaks,

võiks öelda ju peagi, et noh … aastasajaks!

Oi Eestimaas nii palju ilu ma näen,

mis kinnitab mulle, et siia ma jään!

Laur Erik Laine, 4.b

Eesti Vabariik 100!

Kõik koos me soovime

õnne sulle, kallis Eestimaa.

Sa mu kodumaa ja

mu armas isamaa.

24. veebruar – meil sünnipäev on täna,

7000 inimest ja 8 kuud vaeva,

sada meetrit kaltsuvaipa

tähistab ka seda.

Meil lipud lehvivad

ja õnnelik on süda.

Et ei tuleks kunagi

me riiki kuri sõda.

Me oleme ja jääme

vabaks Eestimaaks!

Hip-hip hurraa,

Eesti Vabariik 100!

Anabel Lanna, 5.a

Eesti riik

Euroopa on see liit,

kus asub Eesti riik.

Eestlased on nõrgad,

kuid siiski väga targad.

Eesti on nii rahulik,

sest see on väga kasulik.

Eestlased on laiad,

kuid siiski väga valvsad.

Saaremaa on parim

ja vahest väga hariv.

Hiiumaa on huvitav,

kuid mina seal ei suvita.

Vesse Muru, 5.a

Sada aastat tagasi

Sada aastat tagasi

mõtles välja keegi meist,

et võiks luua uue riigi,

tõmbaks Narva jõele piiri.

Teeks kõik nii, et riik saaks vaba,

murraks lahti vangitaba.

Paneks paika seadused ja

kõik riigi headused.

Murraks lahti salakoodid,

ümisen siis hümninoodid.

Laulaks välja valjult need,

tänan Eesti riiki veel.

Karmel Muul, 5.a

Eesti

Sinimustvalge on sinu süda,

mida on tore külastada.

Eesti taevas on sinine,

aga maa on räpane.

Minu elu on Eesti elu,

Eesti elu on minu elu.

Valge on ingli keha,

see ei ole tema teha.

Valge on me lumi ka,

lund võid sa lükata.

Mis on küll veel valge?

Meie üks lipuvärv on valge.

Loona-Maria Blank, Mia Lätt, Maarja Kivi, 5.b

Eestimaa

Mu kodumaaks on Eestimaa,

ma uhkust tunnen sellest maast.

Siin asuvad ilusad metsad ja jõed,

meil kõigil on toredad vennad ja õed.

Meie lipp on sinimustvalge

ja me lausume selle poole palve.

Meil rahvuslind on,

tal nimi on ka.

Siin elavad lehmad, hobused, sead,

neil kõigil on elada hea.

Palju õnne, kallis Eestimaa,

sulle alati truuks jään ma.

Millie Bertha Virki, Loreley Perkmann, Mia Maria Muul, 5.b

Eestimaa on ilus maa,

teda jään ma toetama.

Oled vana, aga uhke,

siin elades au rinnus puhkeb.

Sinine su ilusas taevas,

must sind saadab ohus, vaevas.

Valge, ilus, puhas see.

Eesti lipu värvid need.

Siin elades ma olen rahul,

kostku püss, kostku kahur.

Ikka seisan sinu eest,

sest vaprus saadab iga meest.

Eerik Heinmaa, Holger Häng, Karl Ares Hommik, Marten Vahter, Edvin Lõkov, 5.b

Eesti 100

Eesti on juba sada,

see pole üldse paha.

Loodan, et Eesti samaks jääb,

siin mägesid palju ei näe.

Eesti pole rikas,

siin koole näeb ikka.

Lipp on sini-must-valge,

talvel on meil karge.

Karl-Erik Kaunissaar, 5.c

Eestimaa

Eesti kaunis rahvuslill

on taevasinine rukkilill.

Kõrgel taevas tervitab mind

suitsupääsuke, meie rahvuslind.

Räim, see meie rahvuskala,

küpsetan tast maitsva pala.

Rahvuspuu on tammepuu,

tema jõud on väga suur.

Kert Hõbe, 5.c

Eesti Vabariik

Eesti Vabariik on väike,

meil paitab soojalt päike.

Kuivastu, Virtsu vahel on väin,

sealt ma praamiga üle käin.

Meil on Eestis palju järvi,

meie järvedel on värvi.

Meie kolmas saar on Muhu,

seal on nendel hea tuju.

Mihkel Ivanov, 5.e

Eesti 100

Mitmed väed me seljas talland,

aga me ei andnud alla.

Vapralt rühkind edasi,

üheskoos kõik sedasi.

Kuigi lihtne polnud rada,

meie riik sai juba sada.

Taavi Metsmaa, 5.e

Eesti 100

Eesti Vabariik saab sada,

seda saame tähistada,

nüüd vist tuleb suurem ball,

kui oli aasta tagasi see trall.

Lõpuks saame hõisata,

et Eesti vanuseks on sada.

Meie riik on terve sajand

oma Eesti asja ajanud.

Reminella Kappet, 5.e

Meeldejääv pidu

Aeg kiirelt möödub

ja otsa ei näe.

Varsti söödud saab sünnipäevakook

ja joodud sini-must-valge.

Sada aastat on läinud linnulennul.

Ja me pole istunud niisama kännul.

Eesti rahvas on kiire ja visa.

Täpselt nagu meie esiisad.

Kingi Eestile üks pisike kink,

aga mitte ukselink.

Ainult korra saab Eesti sajaks

ning see saab raiutud kivisse.

Romi Liise Roomets, 6.a

Noor vanur

Meie Eestil täis saab sada,

ei, ma ei aja pada.

Oh, ta tundub nii noor,

sügis on värviline nagu valgusfoor.

Talv on tal, oh kui ilus.

Suve saab veeta mõnusas vilus.

Kevadel lilled õitsevad,

puudele lehed kasvavad.

Nii me Eestil aastaid sada,

läbitud on sama rada.

Rahvas, pidutsege nüüd,

kostab kõikjal rõõmuhüüd!

Rickie Roberts, 6.a

Eesti sünnipäev

Eesti, kallis kodumaa,

sind kunagi ei reeda ma.

Oled alati olnud truu ja hea,

saja-aastaseks saad pea.

Su sünnipäeval laulame

ja rõõmsaid tantse tantsime.

Kõrgel õhus rõõmsalt me

Eesti lippu lehvitame.

Su suved on küll sopased

ja talved harva lumised,

kuid meeles alati peame me,

kui palju Eestit armastame.

Gätlin Rauniste, 6.a

Eestimaa

Eestimaa on mu kodumaa,

siit pärit olen ma.

Siia plaanin jääda ma

ja suureks kasvada.

Siin elavad mu vanemad ja vanavanemad,

sugulased, tuttavad ja sõbrad ka.

Meid kõiki see ühendab

ning teeb meid eestlasteks.

Tihti kipub ununema,

kust pärit oled sa.

Kuid oluline on seda vahest mäletada

ja eestlaseks olemist väärtustada.

Anet Tõnus, 6.b

Eesti 100

Rahvuslilleks rukkilill,

suitsupääsuke on tuntud siin.

Suured viljapõllud laiuvad,

metsad katavad me maad.

Pärnus käime suvitamas,

päike särab kõrgel.

Otepää me suusamaa,

seal on tore laskuda.

Eesti on küll väike,

kuid armastust on palju.

Südame soojaks teevad

siinsed inimesed meid.

Kirke Viik, 6.b

Eesti 100

Mu kodukoht asub Saaremaal,

kuid Eesti pealinn on hoopis Harjumaal.

Palju künkaid on Vooremaal

ning karusid Pärnumaal.

Teadust jagab Tartumaa

ja muhke annab sulle Muhumaa.

Hiiumaal on palju hiidlasi,

Leiger, Suur Tõll – teame neid hiiglasi.

Soomemaa on juba sada,

ega meiegi ei ole väga taga,

Kui me just õiget hetke maha ei maga —

Eesti riik saabki varsti sada!

Jan Erich Sarapuu, 6.b

Eestimaa

Eestimaa pole perfektne,

kuigi on efektne.

Venemaalt sai löögi,

kuigi kõva mees ta köögis.

Eestlastele meeldib vein,

kuigi üldse mitte lein.

Eesti on meil väike

ja harva paistab päike,

kuigi palju on meil äikest.

Ilusad meil skulptuurid,

kaasaarvatud struktuurid.

Meil rahvast pole palju,

seda üldsegi me ei taju.

Kauri Talk, Dominik Kuusk, 7.a

Rukkilill

Õitseb väike sinine lill,

nimeks tal on RUKKILILL.

Sinine nagu taevas,

ilus nagu Eesti.

Õitseb ta suvel,

päikest ta naudib.

Loodus tal meeldib,

kliima tal sobib.

Oma ilusa nupuga

ta silma meil jääb.

Oleme uhked,

et ta meil rahvuslilleks on.

Stefy Vasemägi, Brigitte Hollo, 7.a

Tuus Eesti

Eesti, sul on mähkmeid vaja,

sest sa juba väga vana.

Sul on rauad roostes,

aga koost sa ei kuku eal.

Ise oled inglike,

kuid ühel õlal ka deemon.

Ära lase norgu pead,

sest sul elada veel aastaid sadu.

Alkoholi hinda tõstad,

Läti riik nüüd rikkaks saab.

Eesti president on uus,

ta on juba täitsa tuus.

Albert-Johann Lepik, Patrik Ool, 7.a

Eesti vabariik

Eesti vabariik on päris vana,

on ta olnud juba kaua.

Linnad vallad ühinevad,

aktsiisihinnad tõusevad.

On Kuressaare üldse linn?

Kõik segadusse läinud siin.

Alkohol on jube kallis,

võist on puudus terves riigis.

Homses lehes kuuled taas,

kuis Kaljulaid on tervel maal

luband parandada teed

ja luua riigikoole veel.

Kuigi ilmgi on meil vilu,

söön nüüd rõõmsalt vürtsikilu,

on meil hea siin elada

ja suusailma nautida.

Merit Matt, Helen Kruuser, 7.b

Eesti

Eesti on ju väga tore,

siin ei ole üldse kole,

lipp on täpselt nagu loodus,

puhas, suur ja annab lootust.

Sinine ja must ja valge,

need värvid avavad me palge,

tunnustavad hukkund mehi,

surnud koolipoiste kehi.

Kuigi talved vähe valged,

on meil metsas puud nii kõrged.

Eestlased on tugevad

ja ka üsna muhedad.

Jürgen Liiv, Karmo Kalamees, 7.b

Eestimaa

Eesti rahvustoit on kama,

räim on meie rahvuskala,

Eesti peagi saab meil sada,

minu lemmiktoit on kana.

Suitsupääsuke me lind,

rahvuslill on rukkilill,

Eestil lame, lapik pind,

kannel meie rahvuspill.

Aastaloomaks meil on ilves,

taevas siin on tihkelt pilves,

vana president on Ilves,

nüüd ta kodus, käes on kirves.

Sten Normet Noor, Kristofer Tiitson, 7.b

Eesti Vabariik

Õpetajalt teada sain,

võõras võim kord laastas maid,

tapsid, räsisid inimhingi,

nälg ja kurbus käisid ringi.

Inimesed, ärgake,

tunnustage, märgake,

neid, kes elu ohtu pannud,

vabaduse meile andnud.

Eemalt näen ma lossi tippu,

selle otsas Eesti lippu,

värvid sinine, must, valge,

toovad rõõmusära palge.

Margot Vilbas, 7.c

Kaigub uhke jutuvada,

Eesti Vabariik saab 100.

Rõõmsaid silmi kõikjal näeb,

meil on koolivaba päev.

Vabariik saab 100,

meil on suur toiduvara.

Vabariigil sünnipäev nüüd,

lunasta ruttu oma süüd.

Mihkel Kinna, 7.c

Eestimaa on päris vana,

aastaid kokku on tal sada.

Eesti lipp on väga ilus,

see on hinnas igas talus.

Meie vanavanemad,

võitluses on olnud nad,

vaprad, julged, tugevad,

võitlend vabaks meie maa.

Oliver Vaher, 7.c

Eestimaa mu sünnimaa,

oled minu lemmikmaa.

Siin ma sündind, suureks saand,

armastan sind, Eestimaa.

Eesti keel on ilus keel,

olen ikka seda meelt.

Et eesti keel ja Eestimaa jääks

siia ilma elama.

Erik Leemet, 7.c

Minu maa

Mu jalge all on pehme rohi,

mu juukseid paitab tuul.

Jõesängis voolab puhas vesi

ja metsas õides puud.

Meres on soolane vesi,

mis karge ja jahutav.

Sügisel rohkelt on vilju

ja talvel paks lumi on maas.

Just sellist loodust ma tahan,

just selline Eesti on hea.

Siin meie kallis kodu

ja me kõigi isamaa.

Annaliisa Lepik, 8.a

Künna maad, kui tahad

Igaüks on isemoodi,

olgu paks või peenike,

iga riik on omamoodi,

olgu suur või väikene.

Juba ammust ajast pääle

meie rahvas vapper olnd.

Isegi kui iseseisvad

meie pole oln´d!

Liberaalid, konservatiivid,

poliitika meil kirju on.

Kivirähid, Smuulid, Liivid —

ka kirjanikke trobikond.

Igaüks me seast saab

paremaks me riigi muuta.

Kasvõi künna ise maad,

aga teiste üle ära kurda!

Martin Vesberg, 8.a

Eesti

Mu armas Eesti…

Unistuste maa, kus

aasad rukkililli täis,

rõõmust pääsukesed lendamas,

muld süsimust nagu

ahjus ema hellade kätega küpsetatud leib,

siin silmapiiril paistmas lõputu meri, paksud metsad ja

Eesti väikesed külad,

emakeel helisemas hinges.

See kõik on minu kodumaa.

Täis muistendeid, vaprust, sõdimist, et hoida

isamaad, mu armast.

Astrid Rei, 8.a

Mu kaunis kodu, Eestimaa

Eestimaa on kaunis maa,

ei teda iial jätta saa.

Kui sõidad ära kaugele,

siis leiad ikka kodutee.

On lasteaiad, koolid head,

uued oskused saab sealt.

Õpid hoolega ja ruttu,

siis saab varem minna tuttu.

Loodus meil on imeline,

kaunis mets nii roheline.

Eestimaa, mu kodumaa,

ei iial pea siit lahkuma.

Krisse Pulk, 8.b

Isamaa, meie au

Läänemere kaldal üks väikene maa,

mille rahvas on väike, kuid visa.

Olen uhke, et siin ma elada saan

ja vaja ei olegi lisa.

Läbi raskete, kurbade aegade

on eestlane võidelnud ikka

oma isamaa, oma vabaduse eest,

siiski venelane paljud viis itta.

Ent täna uhke olla saan,

sest pole surnud me liik

ning jalge all on väikene maa,

mis tuntud kui Eesti riik.

Raul Tahk, 8.b

Eesti põllud

Eesti põllud pole kõige viljakamad,

aga nende leiba sööme.

Kartulid on veidi mullakamad,

aga võõrale käega lööme.

Rukkilill teistele halb taim,

nende arust kasutu on.

See on kõik laim,

ilusaim taim tema on.

Eesti maavara on muld

ja seda on väga palju.

Puuduvad hõbe ja kuld,

aga õnneks on naljakaid nalju.

Ekke Jaak Valge, 8.b

Eestimaa

Eestimaa on ilus maa,

Eestimaa on väike maa,

Eestimaa on hea maa,

Eestimaa on puhas maa.

Eestlane on lahke,

eestlane on korralik,

eestlane on noor,

eestlane on julge.

Eestimaa kuulub eestlastele.

Rainer Männasalu, 8.c

Eestimaa

Eestimaa on ilus maa, sest

ta on mu isamaa.

Mu koduks on Eestimaa, ma

uhkust tunnen oma isamaast.

Väga vana oled sa, aga

maailmas üsna väike maa.

Minu südamesse alati jääd sa.

Marilyn Krumm, 8.c

Eestimaa

Kallis Eestimaa, mu sünnimaa.

Oled minu kodumaa ja

jääd ka minu maaks.

Ei lahku mina siit

ilma sinuta!

Ema, isa on mul siin,

minu armsad vanemad.

Armastame sind, meie,

kallis Eestimaa.

Lore Rambi, 8.c

Eestimaa mu sünnimaa

Sel rohekal Eestimaa pinnal

lugema õppisin ma.

Kui põldudel küpsemas vili,

siis kullana särab me maa.

See on koht, kus elanud oleme,

mida armastama hakanud ka.

Ta metsad ja maad on puhtad —

nii jääbki, kui hoiame neid!

Risto Vill, 8.c

Igavene austus

Kui kõnnin kodumaa pinnal või seilan Eestimaa vees,

austust tunnen ma südame sees.

Austust maa, mere ja õhuruumi vastu,

austust keele, kultuuri ja rahvuse vastu.

Tundes soovi öelda, tihti ka laulda,

rääkida Eestimaast.

Siis uhkusega ülistan keelekõla, julgusega tunnustan

rahvustava,

rõõmuga räägin me kodumaa loost.

Kui kõnnin võõra maa pinnal või seilan võõramaa vees,

endiselt tunnen austust oma sees.

Siis laulan või räägin uhkusega keelt,

keelt, mis paitab ka võõra meelt.

Merili Mikku, 9.a

Eestimaa

Eestimaa on minu maa,

siin elan mina, sina ka.

Oleme ammu elanud siin,

pole see meile mingi piin.

Võidelnud me aastasadu,

sestap suur on olnud me kadu.

Kui kaitseme me oma riiki,

siis kunagi me ei lahku siitki.

Kauaks jääme, ei me tea.

Kuid üks on kindel, mis on hea:

Eestimaa on minu maa,

siin sündisin ja suren ka.

Paul Antsaar, 9.a

Eestimaa rahu

Eestis olen ma kasvanud üles

ning kavatsen ka surra ma su süles.

Su vohavad metsad ja looklevad jõed —

neis peituvad ilusa Eestimaa looduse tõed.

Aasal kõik rukkililled ilusas reas,

tüdrukutelgi juba pärjad neist peas,

ka pääsuke lendab üle me taeva,

paekivisse pesa tegemisega näeb suurt vaeva.

Sinine on taevas ja must on muld,

Eestimaa pinnas on puhas kui kuld.

Vaikne ja rahulik loodus vaid siin

ning seda ära ei pühi ükski tuuleiil.

Kristel Soe, 9.a

Tere, eestlane!

Aitäh õnnesoovide eest.

Ma ei tunnegi end nii vanana tänu sulle, eestlane.

Aitäh nende ilusate salmide eest,

mis mulle pühendasid.

Oi kui ilus luuletus!

Ma olen uhke sinu üle.

Aga eestlane, kuidas on Eestis elada?

Tore kuulda, et sulle siin meeldib.

Ma loodan, et sulle meeldib ka tulevikus siin elada

ja oled edaspidi sama rõõmus.

Aitäh kõige eest, mis sa minu heaks oled teinud!

Vootele Mets, 9.b

Eesti Vabariik 100

Aasta on jälle möödund,

tundub justkui, et nägin und.

Praeguseks on paljugi muutund,

sellest hoolimata oleme vastu pidada suutnud.

Traditsioonid on jäänud samaks,

jaanipäeval me pidu panna tahaks.

Järgmisel päeval me täname siiski,

et võõra võimu all vastu pidada suutsime siiski.

Hinges on meil kõigil see riik,

kõik meie teed ju algasid siit.

Tulen ma alati tagasi, kui saan,

sest siin on minu kodumaa.

Andre Koppel, 9.b

Eesti Vabariik 100

Tulime kaugelt ja leidsime koha,

koha, mis kalliks ja armsaks sai meile.

Nii Läänemere äärde me juured said maha,

siin elada tahtsime rohkem kui teised.

Kuid näinud oleme ka aegu,

kui valitses siin võõras maa.

Me elus püsisime vaevu,

kuid tõusime siis tuhast taas.

Nüüd minu armsal kodumaal

on saanud aastaid sada.

Mul võimalus on lahkuda,

kuid kas ma seda tahan?

Mariliis Albert, 9.b

Minu Eesti

Minu kodumaaks on Eesti,

tema sünnipäev on varsti.

Saja-aastaseks ta saab,

küll on ilus Eestimaa.

Mina elan Saaremaal,

mis on Eesti suurim saar.

Suurim mägi Munamägi,

mida inimsilm veel nägi.

Pealinnaks Tallinn on,

mille keskel asub torn.

Palju õnne Eestimaa,

sünnipäevaks soovin ma!

Cristella Truu, 9.c

Minu kink Eestile

Armas Eesti saamas sada,

varsti tähistame seda,

kooliruumi aulas ka

õpilased sebivad.

Aula vaja ehtida

sini-musta-valgega.

Tuleks välja mõelda ka,

mida vajab Eestimaa.

Omalt poolt ma pakuks välja,

õpin hästi, ei tee nalja.

Vahetunnis ei tee pulli —

eesti keeles ei saa nulli.

Kristin Häng, 10.a

Eesti

Tuli, sinine kui taevas,

meri must on nagu muld.

Ikka töötab valges vaevas

eestlane, tal töö on kuld.

Meri punane on, vaevas.

Tuli must on, tuhmunud.

Sirp ja vasar ripub kaelas.

Lootus – kõik on luhtunud.

100 aastat edasi

ja päike särab taas.

Tuli põleb eredalt

ja kindlalt püsib paas.

Taevas helesinine,

ta näib nii piiritu.

Mullamust on pääsuke

ja vaba nagu tuul.

Uku Pokk, 10.a

Ühe maa inimesed

Need inimesed on siniste silmadega,

sinistega kui meri, taevas.

Need inimesed on helgete silmadega,

kuigi nende rahvast ajalugu vaevas.

Nad on mustade põldude põline rahvas,

saladuslikud kui selle maa metsad.

Nende mustast maast tuleb must leib,

mille maitse nii soe ja ehtne.

Need inimesed on valged-heledapäised,

nii õrnad, karged kui lumi.

Nende inimeste mõtted on helevalged,

valged kui selle maa suvi.

Nad on musta maa valgepäine rahvas,

kelle sinised silmad helgivad.

Nad on isemoodi inimesed isemoodi maal,

kuid oma maa tagasihoidlikkusest heldivad.

Roosmarii Sarapuu, 10.b

Ilus on me Eesti lipp,

madal on me Eesti tipp.

Ilus on me Eesti pind,

kaunis Eesti rahvuslind.

Ilus on me eesti keel,

siin elada tahan veel ja veel.

Iris Kirs, 10.c

Aastaid juba sada täis,

kui lühikesena see näis.

Kaitsta tuleb vabadust,

meie riigi varandust.

Ei ole etteheiteid Sulle,

on vaid kindel turvatunne.

Rännates eemale su juurest,

oled Sa mu südames suures.

Kätriin Käsper, 10.c

Pilved sinakal taeval,

vaarisad leiba teenisid laeval.

Traditsioonid kestnud kaua,

üle elanud iga põua.

Eesti maa on must,

kuid igas me teos leidub lust.

Tagasi toovad meid juured,

mis on armastusest suured.

Iga hing, mis vähegi valge

või olgu ta ka karge,

leiab rõõmu igast teost,

ka isamaa juubelipeost.

Sarah-Lisee Laipaik, 10.c

Kahekümne neljas

On jaanuarikuu helge päev,

ma maakodu õuel kiigun.

Siin alles väga selgelt näen,

kuis aasta mööda liigub.

Paks lumevaip on maas,

kuid mitte pikaks ajaks,

sest vaimusilmas näen ma taas,

kuidas jääkiht sulab ajaks.

Päike põletab meeli,

soe tuul jahutab keha.

Äkitselt silman ees seeni,

nüüd saab sousti teha.

On veebruarikuus tähtis päev,

lumehelbed langevad väljas.

Ma inimeste silmis uhkust näen,

sest täna on kahekümne neljas.

Liis Keel, 11.a

Üks aasta selles ilusas riigis

Üks aasta selles ilusas riigis

algas suvel ja lõpeb suvel,

kurb on see, et ma pean tagasi minema

eemale sellest riigist, mida ma hakkan igatsema.

See riik kõigi suurepäraste inimestega,

kes on nii imelised, et

ma võiksin hakata nutma.

Ilusad värvid kõikjal mu ümber,

kui lund sajab alla,

siis maa näeb välja nagu paber.

Must leib ja hapukoor,

see riik nii vana, kuid ikkagi nii noor.

On palju asju juhtunud, kuid veel palju on tulemas.

See riik nii väike selles maailmas.

Kuigi keelt on väga raske õppida

ja kogu mu perekond on seal Saksamaal,

mitte midagi siin ei ole puudu,

ma leidsin endale uue kodu.

Vahetusõpilane Marlene Hagen Saksamaalt, 11.a

Pääsuke

Kollaka kurgualusega,

valge kõhualusega,

musta harksabaga

lind lendab taeva all.

Eesti rahvuslind

ja sümboli kandja,

õnne, rõõmu, rahu lind,

pääsuke liugleb akna taga.

Kevaditi pesa rajab

otse lauda taha,

sinna, kus kõik kassid

saavad teha linnule halba.

Siis kui pojad suured,

lendavad laia maailma,

kodutee on meeles,

näha võib neid veel tulevikus.

Karmel Kikas, 11.b

 

 

Eesti leivapäts

Maitsev leib küpseb ahjus,

päts, see kerkib mühinal.

Vanaemal pole kahju,

kui väiksed lapsed tuhinal

kööki õuest tormavad,

et sooja viilu krabada.

Head mammat lapsed omavad,

kes saab nii lihtsalt lubada

järglastele maitsvat pala,

mille retsept on kui antiik.

Leiva peal on või ja kala.

See on me kallis Eesti riik,

kes meile selle pärandas,

mis kõhtu täitnud läbi aja

ning meie rahvast esindab.

Leib on me rahva asutaja.

Aile Saar, 11.a

Tõde meist

Eestlased me oleme,

Tõsised, aga see-eest töökad.

Palju ilma kirume,

kuid olgem ausad – ilm pole kiita.

Meil omad tantsu- ja laulupeod,

pidutseda meile meeldib.

See kõik meid omavahel seob,

pole üllatuseks seegi!

Olemas meil saared, järved ja jõed,

puudust tundma millestki ei pea.

Kuid eestlane ja tusasus on justkui õed,

Munamäge me mäeks ei pea.

Me väike rahvas oleme,

see ei muuda meid nõrgemaks.

Me silma paista tahame

ja saada kõige-kõigemaks.

Kaisa Raaper, 11.b

Eesti rahvas

Sündis kord üks väikerahvas:

korilasrahvas ja kalarahvas.

Siin me olime põlisrahvas,

enda maa kodurahvas.

Siis tuli siia härrasrahvas,

võõramaa vanarahvas.

Väikerahvast sai talurahvas,

Peagi vaga kirikurahvas.

Sajandeid olime alamrahvas,

teiste riikide lihtrahvas.

Ärkas maa ja ärkas rahvas:

kirjarahvas, kultuurrahvas.

100 aastat juba vabarahvas,

oma riigi kodurahvas.

E-rahvas ja tulevikurahvas —

õitseb meie väike rahvas.

Petrik Saks, 11.c

Armastus läbi pahede

Oli Eestis neli aastaaega.

Nüüd meil ainult sügis vaevab.

Eestlase lemmikauto on maastur,

kuid ta liiga palju saastab.

Nüüd meil käivad kõik jalgsi,

sest kütuse hind tõusis vargsi.

Armastame ikka oma riiki,

pühapäeval pükstel triigime viiki.

Laupäeviti on perereis Lätti,

seal väheke tehakse pätti.

Saarlasele sõit pealinna on asi,

kuid riik Leedo praamiliikluse põhja lasi.

Oleme kõigega ise hakkama saanud,

kuid aastavahetusel Eesti hümni kuulda ei saanud.

Armastame ikka oma kodumaad,

südamesse jääd alati Sa!

Mihkel Ait, 11.c

Sada aastarõngast

Siilgi on tänu meie rahvuseeposele kasuka saanud.

Alati tuleb võõramaalaste saabudes anda neile kilu, musta

leiba ja kama.

Debatti kena saunaõhtu üle pidada on mõttetu – see peab tulema.

Alati leiab keegi midagi, mille üle vinguda,

Aga olukorra parandamisega väga ei kiirustata.

Atsakus peitub siiski isegi nendes virisejates.

Suved on enamjaolt vihmased, aga tõesti, sinna ei saa me midagi parata.

Teisalt olen elukindel, et suved kõrbenud broileritena veetes tooks samuti meelehärmi.

Alguses ei saa kuidagi jutusoone peale, aga pärast on keelepaelad valla.

Rikkust aetakse pidevalt taga, kuid lähedased ei vaju kunagi unustustehõlma.

Õnnetuseks ähvardab suhkrumaks ja kange vägijoogi ost õõnestab rahakoti.

No õnneks leevendab viimast häda tore naaber.

Garanteeritud on laul ja tants, kui vanatädi Maimu 70. juubelile minna.

Aia august räägib üks poliitik ning teine jahvatab aiast.

Sedasorti juhtumisi tuleb ka vahel ette.

Tõde on see, et helgete-heledate, keerulisemate-tumedate

aastarõngaste vaheldumine – tähendusrikas ja ainulaadne tervik.

Elo Nõmm, 11.c

President

Sel sajandil mul lemmikuks

on olnud Meresinine.

Umbes nagu Peipsi järv

või siis sajakroonine.

Suitsupääsu mantlitoon

nüüdseks solvav sõna on.

Minu jaoks see tabuteema

must ka meil ju Päts leiba.

Külmakraadis sõja ajal

Rüütlid valges sõdisid.

Metsas suure kuuse najal

Ilvesest mööda kõndisid.

Nendele ma surmani

aitäh, olen tänulik,

sest vaba Sõrvest Narvani

iga Kalju, laiuliik.

Ida-Johanna Loel, 11.c

milleks eesti

milleks eesti

küsis eikeegi kui nägi

kolmekorruselist majatäit pagulasi

ja hümnita uusaastat

kui kuulis kuidas

vabandatakse enne andeks palumist

ja valitsuses võidu tagasi astutakse

kui veendus et

naaber niidab muru vaid laupäeva hommikuti

ja tartu maratoni jälle ei toimu

kui avastas et

keskmine elu on alla harju keskmise

ja mees saab kahe naise palka

kui armastas

kõige üle vinguda

aga kõike veel rohkem armastada

Karl Hendrik Tamkivi, 11.c

Tahan Eestis olla,

siin on külm ja pime.

Päike annab sooja

ja siis sünnib ime.

Pungad löövad valla,

rohi tärkab taas.

Sinise taeva alla

kerkib mustjas laas.

Enne kevadsooja

tuleb sünnipäev.

Meie kauni Eesti

tähtis pidupäev.

Tähistada seda

mitut moodi saab.

Mõni sõidab Lätti,

teine pidu peab.

Kaarel Jalakas, 12.a

Juba väikesest peale

üks küsimus mind vaevab.

Kui sinine on taevas

teisel pool ilma?

Ma tahan minna kaema.

Et teed viiksid sinna,

kus mu jalg pole enne astunud.

Tahan omapead minna

sellele suurele maailmale vastu.

Avastada ning näha,

uusi asju proovida,

kõik unistused teoks teha,

ja salasoovid soovida.

Kuid ühel päeval

tean, et koju soovib hing.

Eestimaa, sa tagasi tood

oma juurte juurde mind.

Ketlin Mäeorg, 12.a

sajandijagu Eestit

ja ka mitte

pool sajandit ju

must lagi

lasus me toal

nagu ütleks Liiv

kunagi varem

ei ole vabamalt saanud kõndida

siinmail

vabana võid käia püstipäi

olla nii kui näib – laulab Laks

ja olegi niimoodi

kuniks seda on antud sinule ja minule

sinise taeva all

Jakob Trei, 12.a

Ei me tea, mis öelda võiks Tammsaare, kui ta kuuleks,

Et me Eesti vaba on, vaba meie luule.

Sada aastat möödund hetkest, mil esmalt priius maitses,

Tahtsime, et vabaks jääks me maa, kui vaja, kaitseks.

Isegi kui nii ei läinud ja võõras võim meid allutas,

Vaba Eesti, üllas tunne, me südame nüüd vallutand.

Abiks oli Eesti kaunis kirjandus ja luule.

Barbaarsust hoidis eemale meist muusika me huulel.

Arvati, et Eesti riiki talluda saab mutta,

Rängalt eksis, ida vell, rängalt eksis, nuta.

Ikka vabaduse poole meie hing ju ihkas,

Ikka aina rohkem see võõrast võimu vihkas.

Kui langes raudne riie ja lõpuks saime vabaks,

Siis hing meil hakkas laulema ja tantsima me varvas.

Austus meie riigi, me kultuuri, rahva vastu,

Daatum 24.02 annab meile märku:

Armastame oma riiki, veel sama palju peame vastu!

Karl Kustav Kuning, 12.a

Rukkilillepõllul jookseb

väike tüdruk, patsid peas.

Ainult rõõm tal südames,

suvepäike paitab pead.

Nüüd koolipingis istub ta,

on plikast neiu saand.

Vaid aknast sinav taevas

toob mälestused maalt.

Teel tööle suurde linna

noor naine, kohver käes.

Suur igatsus tal südames,

siin vaid kõrgeid maju näeb.

Kui mälestused kodutalu

naist tervitavad soojalt.

Kõik armastus, mis hinges

hoiab kodumaalt hoolsalt.

Delis Pärnoja, 12.b

Kas teate?

Kas teate, kus on kõige kaunimad talved?

Maas lumi, sätendav vaip.

Kus tähed säravad ja kõrgel kuu

valgustab metsa – see müstiline paik.

Kas teate, kus ojad laulavad valjusti oma laulu?

Ja meie nendega.

Nad rajavad teid, neis peitub jõud.

Kus justkui algab uus elutsükkel, taassünd.

Lume alt tärkab lumekell,

valge ja hell.

Kas teate, kus päike palavalt paistab?

Ja me oma näod kiirtesse peidame.

Kus muru on roheline ja taldasid paitab,

kui kõrgustesse tõuseb tulelõõm

ja inimeste hõiked.

Kas teate, kus kõik muutub müstiliselt kuldseks?

Lehed langevad tasa – see rahu!

Kus möllavad tormituuled ja möllab meri,

selles peitub jõud ja võim.

Seda maad – Eestimaad – tuleb oma südames hoida

ja kanda.

Kaitsat tema ilu ja valu – armastada kõigest väest.

Helina Magus, 12.b

Kas tunned maad?

Kas tunned maad, mil vaba hing,

ta hoiab, kaitseb, toetab sind.

Kui liialt üksi kurvastad,

ta abikäe sul ulatab.

Kas tunned maad, mis loodust hoiab?

Ning vaenlased ka kinni püüab?

Sa liigu, uuri ümbrust veel

ning vaata, mis on pinna sees.

Kas tunned maad, kus iga mees

vapralt võitleb kodu eest?

Tal süda suur ning tunne hea –

ta oma riigist lugu peab.

Kas tunned maad, kus ema hääl

on kauneim heli ilma pääl?

Igal hetkel hüüab ta:

„Ma armastan sind, Eestimaa!”

Airike Kapp, 12.b

Oma laulu ei leia ma üles

mu Isamaa, mu õnn ja rõõm.

Isamaa ilu hoieldes

mingem üles mägedele.

See on see maa

sind surmani

küll kalliks tahan pidada,

vaid see on armastus.

Kui mina alles noor veel olin

ei saa mitte vaiki olla.

Meil aia äärne tänavas

vaikne kena kohake.

See on see maa,

kus õitseb sirel.

Oh laula ja hõiska

Mu isamaa on minu arm!

(Luuletusse on pandud isamaaliste laulude ja 2017. a laulupeo laulude pealkirjad.)

Pille Ülem, 12.c

Ausalt Eesti kohta

Kui sa soovid veidikene Eesti kohta teada,

siis nüüd on paras aeg sul sammud minu poole seada.

Presidendiks meil on hetkel Kersti Kaljulaid,

kuid las ma parem tutvustan me armsaid naabermaid.

Põhja pool me kodumaast on järverikas Soome,

lõunas aga Läti, kust me tihti viina toome,

itta jääb meist Putin oma suure Venemaaga,

suvi, sügis, kevad, talv – need me neli aastaaega.

Volvot, Saabi, Scaniat tunneb iga autofriik,

lääne poole jääbki meist see Rootsi Kuningriik.

Eks eestlanegi ole sama uljas nagu viiking,

just meie poolt on leiutatud julgust nõudev kiiking.

Eesti kõrgeim mägi on vaid kolmsada kaheksateist meetrit,

kuid see-eest ette näidata meil mitu tuhat Peetrit.

Meil täitsa olemas ka oma riigikeel,

kuusteist rida täis, kuid las ma lisan veidi veel.

Meil inimesed tublid, vähe on nad netis,

ilmselt oleksid nad pigem Balti ketis,

laulukaare all nemad vahel loovad kära,

iga aasta maikuu sees nad loodust teevad ära.

Luuletuse autor nüüd vajab veidi puhkust

kuid Eesti üle tunneb ta vaid vaimukust ja uhkust!

Hannes Iir, 12.c

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 1 003 korda, sh täna 1)