Bellingshausenit ümbritseb nõukogude propaganda oreool (1)

Nõukogude võimu ideoloogilised sammud nägid ette, et nõukogude arhiivide põhjal tuleb maailma teaduse ajalugu ümber kirjutada. Ja näidata Vene teaduse tähtsust paljudes maailma jaoks olulistes teaduslikes avastustes, sealhulgas ka geograafilistes uurimustes.

BELLINGSHAUSENI JAAMAS: Erki Tammiksaar (paremal) on ise Antarktikas käinud. Pildil on ta venelastele kuuluvas Bellingshauseni jaamas koos selle juhi Olegi (keskel) ja eestlasest ilmaränduri Tiit Pruuliga (vasakul). Meeste klaasides on viski 1000 aasta vanuse liustikujääga.
Tiit Pruuli erakogu

Osaliselt külma sõja pingeseisundist tingitud olukorra üks hea näide on 1947. aastal alanud vaidlus raadio leiutaja üle. Avalikkusele on teada, et selleks oli itaalia insener Guglielmo Marconi, samas kajastab 1945. aasta Postimees Nõukogude Liidu seisukohta, et selleks meheks oli hoopis Aleksander Popov.

Sarnaseks võitlusväljaks kujunes Lahetaguse mõisas sündinud Bellingshauseni juhitud Vene Antarktika ekspeditsioon. Sellest oli varemgi kirjutatud, kuid ei oldud jõutud ühisele seisukohale, et kas ja millal Vene ekspeditsioon Antarktise kontinendi üldse avastas.

9. augustil 1948 kutsus USA seitset riiki (Argentiina, Austraalia, Tšiili, Prantsusmaa, Uus-Meremaa, Norra, Suurbritannia), kellel oli Antarktikas koloniaalseid pretensioone, nendest loobuma ja tegi ettepaneku hakata ühiselt Antarktika üle valitsema. Nõukogude Liit oleks mängust välja jäetud. Tegemist oli USA plaaniga NSVL-i mõjuvõimu vähendamiseks ja vee segamiseks üldises rahvusvahelises olukorras.

Loomulikult ei saanud NSVL sellega leppida ning lõpuks võetigi neid paati. Selles oli suur roll Bellingshauseni ekspeditsiooni tõlgendamisel. Sisuliselt tuli kirjutada uus Antarktise avastamise ajalugu, mis algaks Vene ekspeditsiooniga, mitte Ameerika või Inglise vaalapüüdjatega. Seda, et tegemist oli puhtalt NSVL-i jaoks poliitiliselt tähtsa asjaolu saavutamiseks tehtuga, mõistavad ka teadlased.

Suurte lootustega reis

Lõunapooluse avastamise plaan tekkis Venemaa keisrikojas 19. sajandi alguses ning sellele pandi suuri lootusi. Laevadel Vostok ja Mirnõi tehtud ekspeditsiooni krooniks oli asjaosaliste arvates kahe maa avastamine 1821. aasta jaanuaris. Esimene neist oli 21. jaanuaril (u.k.j) avastatud Peeter I saar ning 28. jaanuaril avastatud Aleksander I rannik. Samas polnud avastajad sugugi kindlad, kas tegemist on maaga…

Erki Tammiksaar

Loe edasi reedesest Saarte Häälest.