Hariduse ja oskuste seos on ilmne (10)

Statistikaameti andmeil on ligi 60 protsendil Saare maakonna tööjõust üld- või kutsekeskharidus, viiendikul aga sellest madalam haridustase. “Kui madalama haridusega inimese ametikoht paremaid oskusi ei nõua, siis ei ole tal ka motivatsiooni oma haridustaset tõsta,” tõdeb haridusnõunik Meelis Kaubi.

Meelis Kaubi,
Saaremaa vallavalitsuse haridusnõunik

Saare maakonnas töötab umbes neljandik töötajatest töötleva tööstuse ettevõtetes, kus ongi ametis vähemate oskuste ja madala haridustasemega inimesed.

Varasemad uuringud on näidanud, et erinevalt kõrgharidusega inimestest puudub madala haridustasemega inimestel üldine huvi enesetäiendamise ning uute teadmiste ja oskuste omandamise vastu. Kui nende ametikoht paremaid oskusi ei nõua, siis ei ole neil ka motivatsiooni oma haridustaset tõsta.

Samas eristab Saare maakonda teistest (eelkõige Lõuna-Eesti maakondadest) kutse- ja madala haridusega elanike kõrgem tööhõivemäär ning väiksem majanduslikult mitteaktiivsete osatähtsus elanikkonna hulgas. See tulenebki sellest, et maakonnas on vastava valdkonna töökohti piisavalt.

Oskused (tööoskused) on koondunud Põhja- ja Lõuna-Eesti valdavalt kõrgema asustustihedusega piirkondadesse. Hariduse ja oskuste seos on ilmne ning kindlasti ka mitmepoolne. Parem haridus annab ka paremad oskused, mis tähendab, et neis kohtades töötavad ka parema haridustasemega töötajad kui meil.

JULGUSTAJA: Kuigi töötute arv kahaneb praegu iga kuuga, julgustab Ave Reimaa-Lepik neid, kes pakutavate töökohtade seast endale sobivat ei leia, ise ettevõtjaks hakkama. Foto: Sander IlvestAve Reimaa-Lepik,
töötukassa Saaremaa osakonna juhataja

Eesti töötukassa kaudu otsib tööd väga erineva haridustasemega inimesi – on nii magistreid kui ka põhikooli haridusega inimesi.

Meie andmed näitavad, et mullu 31. detsembri seisuga oli meil töötuna arvel 672 inimest. Algharidus ei puudunud neist kellelgi, esimese taseme haridus oli aga 173 inimesel. Enamikul neist, 136-l, oli põhiharidus.

Kõige rohkem oli neid inimesi – 301 –, kel oli omandatud teise taseme haridus: kutsekeskharidus põhikooli baasil, üldkeskharidus või kutsekeskharidus keskkooli baasil.

Kui rääkida hariduse kolmandast tasemest, siis see oli 195 töötul: keskeriharidus 88-l ja kutsekõrgharidus (rakenduskõrgharidus) 32 inimesel. Bakalaureuseõppe oli läbinud 39 ja magistriõppe 36 inimest.

Töö leidmisel on tihti oluline just inimese tahe tööd leida, suurimaks väärtuseks oskused, mis on aastate jooksul omandatud.

Viimastel aastatel on uute oskuste omandamine tõusu­trendis, olgu see siis näiteks töö arvutiga, võõrkeelteoskus või ametialaste teadmiste täiendamine.

Kindlasti on inimese üks motivaatoreid uute oskuste omandamisel ka nn kannapöörded karjääris.

Alates eelmise aasta maist pakume tuge kõigile inimestele, kes vajavad oskuste puudumise või aegumise tõttu tuge töökoha vahetamisel või tööl püsimiseks.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 1 070 korda, sh täna 1)