SAAREMAA KANDID: Mida saarlased loevad?

Aive Sepp,
Laimjala raamatukogu juhataja

Laimjala raamatukogul oli mullu 318 lugejat, mis on meie teeninduspiirkonna 702 elaniku kohta päris ilus arv. Loetakse tegelikult kõike, sest inimeste huvid ja harjumused on erinevad. Siiski on populaarsem eesti kirjandus: Katrin Pauts, Andrus Kivirähk, Heli Künnapas, Erik Tohvri, Oskar Luts, Albert Uustulnd, Lembit Uustulnd.

Lastele ja noortele on enim meeltmööda Ilmar Tomusk, Andrus Kivirähk, Mika Keränen, Aino Pervik, Astrid Lindgren.

Väga populaarseks kujunes läinud aastal meie omakandi kirjamees Henno Käo. Eks siin mängis kindlasti kaasa tema 75. sünniaastapäeva tähistamine. Paljud lugejad avastasid uuesti tema mõnusad jutud.

Samuti on väga populaarsed elulood, praegu on n-ö kuum kaup Kalle Muuli “Reketiga tüdruk” ja Peeter Ernitsa “Viimane Rüütel”.

Meelsasti loetakse ka neid autoreid ja raamatuid, kelle või millega on lugejal isiklik kokkupuude, mis kirjeldavad elu Saaremaal minevikus ja praegu. Siinkohal saab ära märkida Toivo Vaigu “Suurvete aegu” ja Eet Tuule raamatud. Eet Tuule juured on Kingli külas ja tema juttudes kajastuv tuleb vanemale lugejale tuttav ette, teatakse inimesi ja kohti, millest jutt.

Kui viis aastat tagasi oli väliskirjanduse osas populaarne ameerika ja inglise kirjandus, siis praegu on enimloetavad põhjamaade kriminullid ja vene uuem kirjandus. Kuid see ei tähenda, et ameerika ja inglise põnevusromaanidel ja armastusromaanidel lugejaid ei oleks, ikka on.

Nii nagu kogu maailm on pidevas muutumises, nii ka kirjandus. Kui varem oli nn naisteromaanide tegevusjoon “vaesest rikkaks”, siis nüüd on see muutunud “karjääriredeli alumiselt pulgalt ülemisele”. Kui varem oli krimikirjanduses ja põnevusromaanides tähtis mõrvar või spioon kätte saada, siis nüüd leiab selle kõige kõrval laialdast kajastamist ka politseiuurijate, spioonide ja kurjategijate eraelu.

Tiia Lätt,
Valjala raamatukogu juhataja

Enim loetavate raamatute hulgas on ka Valjalas enamikus eesti kirjanike teosed. Tipus on Katrin Pautsi “Politseiniku tütar” ja Erik Tohvri “Irdabielu”. Laenutuste esiridadesse ühtegi lasteraamatut paraku ei jõudnud.

Praegu on Valjala raamatukogus naislugejate ülekaal. Paljud teavad ilmunud raamatute edetabeleid ja küsivad konkreetseid teoseid. Osale lugejatele pakun valikut raamatutest, mida eelnevad lugejad on kiitnud.

2017. aasta kõige populaarsemad autorid olid Susan Mallery (74 laenutust) ja Heli Künnapas (68), samuti Erik Tohvri (65), Ira Lember (54) ja Helju Pets (53), Adena Sepp (48) ja lastele kirjutav Ilmar Tomusk (52). Välisautoritest Sharon Sala (40) ja Sandra Brown (36).

Võrdluseks: 10 aasta taguses laenutuste edetabelis olid esikohtadel valdavalt lasteraamatud, nagu Disney “Tarkuseraamat”, Meg Caboti “Printsessi päevikud”, Astrid Lindgreni “Meisterdetektiiv Blomkvist” ja Eno Raua “Sipsik”. Alles üheksandalt kohalt leiame täiskasvanutele mõeldud Andrus Kiviräha “Mees, kes teadis ussisõnu”.

Laste laenutuste osakaal on vähenenud, sest ka laste arv on vähenenud. Oma kohustusliku kirjanduse loevad nad loomulikult läbi, kuid lihtsalt ajaviiteks, nagu aastaid tagasi, nad enam suurt ei loe. Sellest on kahju, sest kuidas veel fantaasiat ergutada kui mitte lugedes.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 9 korda, sh täna 1)