Sanatoorium tahab Meri parklasse uut äri-eluhoonet (12)

Uus ärihoone tuleks Saaremaa vallavalitsusele esitatud detailplaneeringu algatamise taotluse kohaselt neljakorruseline ja kerkiks otse Meri külje alla, Ranna poe ette parklasse.

Kuressaare Sanatoorium AS-i juhataja Alar Tõru märgib vallale läkitatud seletuskirjas, et planeeritav enam kui 3300 m² kinnistu asub aadressil Pargi 14. Tegemist on Meri spaahotelli kõrval asuva parklaga, kus on seni peatunud ka karavanautod.

Nüüdne plaan on spaahotellide omanikul ehitada parkla asemele ärihoone, mille esimene korrus jääks äriruumideks, kõrgematel korrustel asuksid aga eksklusiivsed külaliskorterid. Tõru toob veel välja, et kuna naabruses asuv GOSPA on 4–5-korruseline, piiskopilinnuse tsoonis olev Rüütli spaa kolmekorruseline ja Meri neljakorruseline, oleks loogiline ehitada nende hoonete vahel asuvale kinnistule kuni 4-korruseline hoone.

Parkla maa alla

Parkla iseenesest uue hoone ehitamise korral ei kaoks. Arendaja on planeerinud sama palju parkimiskohti, kui seal on praegu, hoone alla maa-alusesse parklasse. Saarte Häälele Kuressaare Sanatooriumi juhataja teemat asjade praeguses seisus oma sõnul veel kommenteerida ei saanud.

Samal teemal vallale laekunud ekspertarvamus Eesti kunstiakadeemia kunstikultuuri teaduskonna dekaanilt ja endiselt Kuressaare linnaarhitektilt Lilian Hansarilt (fotol) teeb aga spaahotelli plaani täielikult maha.

Hansar nendib, et muinsuskaitseseaduse kohaselt on muinsuskaitseala kaitsevööndi ülesanne tagada linnuse ja seda ümbritsevate muldkindlustuste ja muinsuskaitseala vaadeldavus, sealhulgas kaugvaadete säilimine ja silueti nähtavus. Hansari sõnul ongi seni püütud arvestada eelkõige linnusele ja muldkindlustustele avanevate vaadete säilitamisega ning välditud mastaapidelt mittesobivate hoonete ehitamist.

Ta toob välja, et 1998. aasta planeeringu eesmärk oli määratleda Kuressaare lahe ääres lubatavad ehitusalad ja hoonestuse kõrgus ning linlaste avalikud puhkealad koos neid teenindavate ehitistega. “Vaatamata tolleaegsele survele planeerida mere äärde praegusele puhkealale privaatseid elamuid, õnnestus linnaarhitektil koos tollase linnavalitsuse abiga neid siiski vältida,” märgib toona linnaarhitektina ametis olnud Hansar.

Avalik parkla

Ka parkimise osas jõuti tema sõnul kokkuleppele, et otse mereranda autodega ei sõideta ega rajata ka parklaid.

Parkimiseks planeeriti vaid kaks kohta: üks neist staadioni juures, teine praeguse Meri ja Rüütli vahelisel alal ehk kinnistul, kuhu spaahotellid nüüd uut maja ehitada tahavad.

“Hotelliomanike tungival soovil seadis linnavalitsus 2000. aastal Pargi 14 krundile hoonestusõiguse 49 aastaks tingimusega, et hotelliomanik ehitab krundile parkla, mis jääb avalikku kasutusse,” toonitab ta.

Seega murtaks parkla täisehitamisega kokkuleppeid ja kaotataks linnaelanike kasutuses olev parkimisplats, mida puhkajad aktiivselt kasutavad. Samuti on parkla vajalik mererannas toimuvate ürituste ajal.

Lisaks planeeringuga määratud hoonestusalade kokkuleppele on Lilian Hansari sõnul olnud siiani üheks printsiibiks, et rannapiirkonda planeeritud hooned on avalikus kasutuses. “Hotellide osalise ümberehitusega ja korterite kavandamisega rikutakse ka seda printsiipi, seades linnaelanike avalikud huvid teisejärguliseks,” nendib ta.

Veel juhib ta tähelepanu, et Kuressaare on koos Saaremaa muuseumiga kümmekond aastat tagasi taotlenud linnuse ja muldkindlustuste võtmist UNESCO kaitse alla. “Rahvusvahelised spetsialistid, kes käisid objektiga tutvumas, juhtisid tähelepanu, et hotell Rüütli on liiga kõrge ja ehitatud linnusele liiga lähedale,” märgib Hansar. Nii soovitati tulevikus mitte rajada linnuse ümbrusesse seda varjavaid ehitisi.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 2 084 korda, sh täna 1)