Jätkusuutlik asustus (2)

“Maakohtade asustatuse üle mõtiskledes on lihtne teha mõttekäik, et elu on jätkusuutlik seal, kus elukeskkond on atraktiivne,” kirjutab Oliver Parrest. “Kuigi elukoha atraktiivsus ja jätkusuutlikkus on mõneti põimunud, kirjeldavad nad hoopis iseasju. Ning üks pole teisest vähem tähtis.”

Asustust mõjutavad niisugused silmaga nähtavad sündmused nagu kellegi kolimine asumisse ja kellegi kolimine sealt välja. Ent ka kellegi ebaõnnestunud katse asumisse kolida ja kellegi otsus mitmetest asjadest hoolimata paigale jääda.

Kui midagi on hästi, suureneb tulijate ja jääjate hulk, ning kui midagi on halvasti, suureneb minejate ja eemalpüsijate hulk. Need neli otsust sõltuvad erinevatest argumentidest: mis kutsub, see ei seo paigale, ning mis seob paigale, see ei kutsu ja nõnda edasi.

Ulatuslik uurimistöö

Kes muretseb ühe maakoha jätkusuutliku asustuse pärast, tahab küllap teha järgmisi asju allolevas järjekorras.

1. Uurida välja, mis on inimesi lahkuma sundinud, ja võimalusel asja parandada.
2. Uurida välja, mis on kohapeale kolimist kaalunud inimesi eemal hoidnud, ning võimalusel asja parandada. Eemal hoidvad argumendid on tugevamad kui kutsuvad argumendid: kui loodus on kaunis, aga eluaset pole võimalik soetada, ei aita looduse kaunidusse panustamine rahvaarvu tõsta.
3. Uurida välja, mis inimesi tegelikult kohapeale elama kutsub. Võib aga juhtuda, et tavalised atraktiivsusesähvatused, nagu prügikastid rannaalal ja ilusad lillepeenrad avalike asutuste ees, tegelikult ei kutsu elukohta vahetama. Kui tõepoolest kutsuvad, siis on muidugi hästi.
4. Uurida välja, mis inimesi elupaigaga seob. Siduv jõud võib olla näiteks tähenduslik suhe millegi kohapealsega, mida ei saa asendada analoogiga kusagil mujal.
Selle ulatusliku uurimise käigus saab teada hulga väärtusi, mida inimesed vajavad või otsivad. Mõni väärtus on hirmus oluline, sest tema seisund mõjutab paljude inimeste otsuseid määravalt, teine aga vähetähtis, sest mõjutab otsuseid ainult vähestel ja ainult natukene.

Peale olulisuse näeb, et osaga neist väärtustest on asjad tegelematagi üsna hästi, aga osaga mitte nii väga.

Väärtuste seisund

Nende väärtuste seisund sõltub igatsorti teguritest.

1. Välised tegurid, nagu näiteks merevee koostis või ühinemisjärgne eelarvepoliitika. Nende mõjutamine on teadupoolest raske, kui mitte võimatu.
2. Teised äsja väljauuritud väärtused, mis ise ei paista eriti kõvad argumendid olevat – näiteks kogukonnatunne võib toituda huviringide olemasolust ja üldine hea tuju majade vahel jalutades võib sõltuda lillepeenarde hooldatusest.
3. Needsamad inimesed, kes peaksid jätkusuutliku asustuse moodustama. Kui asi on hull, ei tunneta inimesed oma mõju sellele väärtusele ja tegelevad omamoodi kollektiivse enesehävitamisega. Nii saame huviringid, millele küll kaasa elatakse, aga milles ei käida; poed, mille sulgemise vastu korraldatakse protest koos kuulsusega, aga milles käimisele eelistatakse linnapoodi; puhkealad, mida eelistatakse prahivabana, aga kuhu jäetakse oma praht vedelema.

Võib juhtuda, et inimeste hinnang väärtuse seisundile on moondunud. Näiteks asulast läbi sõites tunduvad inimsuhted tervislikumad kui asulas elades. Kui niisugune viga tehakse olulise väärtuse asjus, võib see viia lühiajalise asustuslaineni või asustuse tühjenemiseni.

Võib ka juhtuda, et väärtuse seisund on hea, aga ta ei ole inimestele kättesaadav. Nii võib elada mererannal ja mitte pääseda kalale, sest puudub püügiõigus, -vahendid, -oskus või kõik kolm. Kui kellelegi on kalade kättesaadavus määrav, on jätkusuutliku asustuse huvides teda kalade ehk väärtuse kättesaamise osas aidata.

Kui see tehtud, ongi vist kõik.

Lühendatult Oliver Parresti blogist juhuslikudlylitused.blogspot.com

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 726 korda, sh täna 1)